inimene. KVANTITEET Näitab kui paljhu, kui suur, pikk, lai jne., näit. 2 meetrit pikk. KVALITEET Näitab, milline on teatav ese või nähtus, näit. roheline, pime. RELATSIOOON Määrab vahekorra teise eseme suhtes, näit. suurem, tugevam. ASUKOHT Määrab eseme asukoha, vastates küsimusele kus? Näit. majas, õues. AEG Määrab eseme olukorra temporaalselt, vastates küsimusele millal? Näit. eile, homme. TEGEVUS Määrab eseme tegevuse, näit. põleb jookseb. TEHTAVUS Määrab selle, mida esemega tehakse, mida ta peab taluma, näit. põletatakse, lõigatakse. ASEND Määrab eseme olemisviisi, vastates küsimusele kuidas? Näit. lamades, istudes.
Taolisi kategooriaid loetleb Aristoteles kümme: 1. substants, mis väljendab kõige üldisemat liiki või olemust, näit. inimene. 2. kvantiteet, kui palju, kui suur, pikk, lai jne., näit. 2 meetrit pikk. 3. kvaliteet, näitab milline on teatav ese või nähtus, näit. roheline, pime. 4. relatsioon, määrab vahekorra teise eseme suhtes, näit. suurem, tugevam. 5. asukoht, määrab eseme asukoha, vastates küsimusele kus?, näit. majas õues. 6. aeg, määrab eseme olukorra temporaalselt, küsimus millal?, näit. homme, eile. 7. tegevus, määrab eseme tegevuse, näit. jookseb. 8. tehtavus, määrab selle mida esemega tehakse, mida ta peab taluma, näit. lõigatakse. 9. asend, määrab eseme olemisviisi, küsimus kuidas?, näit. lamades, istudes. 10. omamine, näitab, millega ese on varustatud, mida omab, näit. relvastatud. Üldiselt on kategooriaõpetus vähem töödeldud kui teised loogika osad ja siin loetletud kategooriad ei moodusta
annaabi.ee 
