Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat. Ooperisaali ei ole ma tihti sattunud, põhiliselt seetõttu, et see mind väga ei tõmba, aga seekord otsustasin minna ning jäin käiguga rahule. Kuuldud palad on minu poolt iga päev kuulatavast muusikast väga erinevad. Muusika muutus vastavalt olukorrale. Viha või muu füüsilise tegevuse puhul tempokamad, armastuse puhul leebema sammuga. Orkestri töö oli muidugi meisterlik ja lavapealne tegevus sellele alla ei jäänud. Kõrva poolt kergesti eristatav oli klavessiin, mille kõla on heas mõttes eripärane. “Rinaldo” jooksul tuli ette hulgaliselt aariaid, millega Estonia näitetrupp suurepäraselt hakkama sai. Palal polnud negatiivseid külgi. Kõik kanti ettevalmistatult ette. Veidi ootamatu oli see, et mehe osa täitis naine, aga ju oli nii parem. Lavakujunduses oli kasutatud
helikeel ja sümfooniline väljenduslaad. Eduard Tubin on kasutanud peamiselt tantsulist folkloori, mida tol ajal (1940. aastatel) oli vähe kasutatud. Vanu motiive on arendatud vabalt, seejuures on helilooja rohkesti kasutanud mitmesuguseid polüfooniavõtteid. Helikeel on lihtne, kuid samas sisaldab ka palju kvardikõlasid. Kogu etenduse ajal oli vaid üks vokaaliga osa, mille esitajaks oli naiskoor. Ballett koosnes kahest vaatusest. Esimeses vaatuses oli ülekaalus rõõmsamad ning tempokamad palad. Kahe armunute - peretütre ja sulase koosolemisel oli muusika lustakas ning romantiline. Kurati väljailmumisel aga pigem müstilisem. Laval toimunu sulandus muusikaga ühte. Teises vaatuses toimus palju dramaatilist - krati kiusamine, hoone põlemine, tööliste põgenemine, peremehe hukkamine. Helid olid salapärased ning sünged. Mõne pala ajal hakkas ka endal kõhe ning ärevus oli sees. Mulle isiklikult meeldis rohkem teise vaatuse muusika, sest see oli müstilisem
annaabi.ee 
