- Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - Suursugune ,väärika rütmiga laulud, mida saatsid: šalmeid / topeltšalmeid (topeltflööt), harfid ja lautod - Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst - Kasutati 5-7 astmelisi heliridu (oletus) / Kasutusel ühe- kui ka mitmehäälsus - Orkestrid 4.Vana-Kreeka 8.saj - 2.saj I pool eKr
Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumalik algupära - Muusikud arvati olevat jumalatega ühenduses Sumer (mesopotaamia) 4500 eKr Härjakujuline harf Lauto - šukar Topeltflööt - šem Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal (nimetatakse sageli muusika “leiutajaks”) ja pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides oli oluliseks signaalpilliks šofar ehk huulikuta sikusarv - Kuningas Saalomoni ajal Kujunesid kutselised muusikud - leviidid Vana-Egiptus 3000 eKr - Armastati suursugusust, rõhutati väärika rütmiga laulu, mida saatsid šalmeid, harfid ja lautod - Egiptuse keskmise riigi aegadel (2040-1730 eKr) in kirja pandud hümnitekste (religioossed laulud) - Kasutati 5- ja 7-astmelisi heliridu ning nii ühe- kui ka mitmehäälsust
Egiptus harf Egiptus salmei (aulos) Ninive - trompet · Vanad kultuurrahvad · Egiptus · Varasematel aastatel oli Egiptuse muusika piduliku ja väärtusliku mõjuga. · Aasia mõjudel (orjad) muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks. Muusika see oli eluga kaasas käiv rõõm. · Oluline oli ka templites ja templikoolides harrastatud muusika. Templimuusikud (leviidid) -> naised. Templikoolides õpetati laulma ja pilli mängima. · Templirituaalides käisid algselt koos pillimäng ja laul. · Reformi ajal tõrjuti kõik pillid templimuusikast. Ainukesena jäi pidama sistum e käristin (viljakus jumalanna kultuspill). · Kõik pillid jumalate kultuspillid. · Sistum oli preesterliku väe- ja autoriteediga seotud. · Veel üks varasematest pillidest oli harf. · W. A. Mozart ,,Kontsert flöödile ja harfile" ( rahvamuusika harf koos kivide ja lauluga mõnus
annaabi.ee 
