taandus järk-järgult pühendumusliku hinduismi survel. 12. sajandiks taandus digambara džainism ühiskonna äärealadele, kus see on säilinud tänase päevani. Paljud digambara džainisitid pöördusid sidemete purunemisel hinduismi (Bowker; 2005 lk 61). 1.5 Tänapäeva džainismi arengusuunad Džainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes džinade kujude austamisele ja templirituaalidele. Samas on tekitanud see ka džainistide seas vastuolu, sest vaimates tekstides pole selle kohta midagi öeldud ning pigem on õpetajad rõhutanud pigem religiooni müstilisi elemente. Kujutiste- vastased suundumused avaldasid eriti tugevat mõju švetambaradele, kelle seas tekkis viimastel sajanditel kaks olulist uuenduslikku sekti (Bowker; 2005 lk 62). 17. sajanil nägi ilmavalgust sthanakvasi sekt, mis leidis, et kujudel ei saa olla
jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule.
annaabi.ee 
