endast Kristuse Ameerikasse rajatud kiriku legitiimset jätku. Sellisena valdab ta kogu tõde ja kõiki vahendeid, mida inimene vajab oma eesmärgi - jumalikustumise - saavutamisel ning väljaspool mormoonikirikut ei ole kellelgi lootust. Seepärast toimetavad mormoonid usinalt ka surnute ristimist, mille tarvis tehakse ulatuslikke genealoogilisi uuringuid. Mormooni usukohustuste hulka kuulub aktiivne osalemine koguduselus, templiriitustel, misjonitegevuses. Ta peab abielluma (taevasse pääsevad vaid perekonnad ja need "pitseeritakse" templis igaveseks), saama palju lapsi (võimaldamaks vaimolenditele inimesekssündi) ja kahtlusteta kuuletuma rangelt hierarhilise kiriku ettekirjutustele. Mormoonikiriku korduvalt ülekirjutatud ametlik ajalugu ja õpetuse ajalooline osa on tekitanud rohkesti poleemikat. Smithi ja temale järgnenud "prohveteid" süüdistatakse sageli
(1) Originaalse võõramaise muusika juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. (1) Puhas jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal, mida mängiti templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. (1) Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. (1) Hiinakeelne nimetus "gagaku" tähendab eesti keeles elegantset, õiget muusikat. (1) Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites
mõjud. Originaalse võõramaise muusika (Kangen) juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. Puhas jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal, mida mängiti templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas.
Gagaku juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna ja KaguAasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on Togaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita. See muusika on tuntud kui Kangen ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. Puhas Jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk Jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal mida mängiti templiriitustel ja ka Õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas.
ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. 4 See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita. See muusika on tuntud kui Kangen ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. Puhas Jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk Jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal mida mängiti templiriitustel ja ka Õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaal- muusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas.