Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roomlaste külalislahkust. Kreekas oli juba sel ajal külalislahkus püha, ka hiljem jäid religioon ja külalislahkus tihedalt seotuks. Oma kultuurilise õitsengu saavutasid kreeklased 500.a. eKr. Kreekas hoolitsesid mitte ainult eraisikud, vaid ka riik ja asundused majutamise ja toitlustamise eest. See oli hädavajalik suurte spordiürituste ja templipidustuste puhul, sest seal oli esindatud kogu Kreeka. Osa autoreid väidab, et kõige esimesed öömajad tekkisidki kreeklaste juures palverändurite teedele (pühapaikadesse) juba enne Kristust. Ilma transpordi-, toitlustus- ja majutusvõimaluse ulatusliku organiseerimiseta ei oleks olnud võimalik olümpiamängude või templipidustuste korraldamine. (Esimesed olümpiamängud peeti 776.aastal eKr., need olid sportlik-religioosse sisuga ja kestsid vaid ühe päeva
toitlustuse ettevõtteid. Kreekas arenes turism väga mitmekesistes vormides. Kreeklaste reisid põhinesid täielikult turistlikel motivatsioonidel. Need olid meelelahutus, haridus, supelreisid, aga ka ametiga seotud reisid. Ka riik ja maakonnad kandsid reisijate vastuvõtu eest hoolt. Seda tingis vana aja suurte spordivõistluste, olümpiamängude (776e.m.a. 393 m.a.j.) ja templipidustuste (näit. Delphi) korraldamine. Seoses taoliste ürituste organiseerimise ja läbiviimisega võib rääkida ürituste turismi algetest. Õppeturismi algatajaks peetakse kreeka geograafi ja ajaloolast Herodotost (484425 e. Kr.). Rooma Riigis võib märgata turismi tõusu seoses elava kaubandus ja äritegevusega, teisalt meelelahutuse, kultuuri ja supelhuvidega. Rikkad roomlased lahkusid suveks Roomast, et minna mägedesse või mere äärde. Reisimist Rooma
annaabi.ee 
