Nende arvates pidid asumaas osalema kulude katmisel tasudes makse. · Uuendati suhkruseadust (1746): asumaadel keelati tuua suhkrut Hispaania ja Prantsusmaa Lääne-Indiast; kohustati ostma Inglismaa valdustest.Keelu täitmist hakati rangelt kontrollima. Vastupanu koondus Bostonisse Massachusettsis. Kolooniad leidsid, et pole õigust maksustada, sest neil pole parlamendis esindust. 2 · 1765.a kehtestati templimaks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele. Vastusammuna asumaad boikoteerisid Inglismaa tooteid. Seadus tühistati, kuid Inglismaa rõhutas oma õigust välja anda asumaid puudutavaid seadusi ja tõi Bostonisse oma väeüksused. · Inglismaa tõstis tolle nt teele. 1773.a pingestus olukord veelgi: Ida-India kompanii sai ainuõiguse müüa suur partii teed asumaades tollivabalt. Järgnes nn Bostoni teejoomine. Inglismaa tõlgendas seda mässuna
saanud autonoomne üksus · 1754-1763 Seitsmeaastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, hõlmas nii Euroopat, Põhja-Ameerikat kui muid kolooniaid. Selle tulemusena vallutas Inglismaa Prantsusmaalt alasid, sh Kanada · 1765 sõjaväe majutamise seadus, templimaksu seadus (tekitas rahulolematust, kuna makse oleks pidanud määrama kohalik seadusandlik kogu) · 1766 templimaks tühistatakse, määratakse sisseveotollid · 1773 Bostoni teejoomine protest maksupoliitika vastu, indiaanlasteks riietatud mehed viskasid suure hulga teed merre · 1774 I kontinentaalkongress katkestatakse kaubavahetus Inglismaaga · 1775 sõjaline kokkupõrge Lexingtonis · 1775 1783 Iseseisvussõda (lojalistide ja patriootide vahel, seejuures toetas enamik Euroopa riike patrioote)
ettevõtlustulu maksustatakse. Just sellepärast on Monacost tänapäeval kujunenud kõrgelt teenivate sportlaste ja artistide pelgupaigaks (Sealsamas : 13). Tänapäevase käibemaksu teke jääb samasse aega kui tulumaksu areng. Selle põhjuseks oli ühiskonna ja riigi areng. Riigid vajasid üha rohkem raha avalike ülesannete täitmiseks ja haldusaparaadi töös hoidmiseks, lisaks tekkis vähehaaval alates 19. sajandist sotsiaalsüsteem. Käibemaksu eellane oli 1916.a. kehtestatud templimaks, mille määr oli 0,5 %. Templimakse oli ka varem kasutatud, kuid maksuobjekt oli piiratud nt. väärtpaberite, vekslite või mängukaartidega. 1919.a. jõustus käibemaksuseadus, milles maksumäär oli 0,5 %. 1920.a. tõsteti maksumäär 1,5 % - le, luksuskaupade puhul oli maksumäär 15%. Johannes Popitz, seaduse üks loojaid, pidas käibemaksu tarbimismaksuks. Tegemist oli nn. brutokäibemaksuga ehk siis kumuleeruva maksuga, mille tunnuseks on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine
annaabi.ee 
