kedrakeraamika (4. aastatuhande keskpaigas). Mesopotaamia 4. aastatuhendel II poolel oli Uruki linna keskmeks kujunenud kaksiktemplikompleks E-Anna e. Inanna tempel (taevajumalanna) ja Ani (taevajumal) tsikuraat. Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi silinderpitsatid (majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei tea) ja ametite loendid (seega oli juba sel ajal teatud hierarhiline templiadministratsioon). Eanna pühamust on leitud nn Uruki vaas (kujutan reljeefina andami toomist), mis näitab, et andami kogumine oli religioosselt sanktsioneeritud. Seega tempel mitte ainult ei korraldanud andami toomist vaid andami toomine oli käsitletav andami toomisena jumalale. See süsteem tekkis ilmselt 3 aastatuhandel eKr.
eelnevad siis klassikalise evolutsiooni tegelased. 20 saj esimene pool. Empiirilised teadmised laienesid. 1899-1900 hakkas A. Evans, Inglise arheoloog, tegema arheoloogilisi kaevamisi Kreetas ja leidis Knossose. Pärast IMS, 1920ndel aastatel kaevati Indias Harappa ja Mohenjodaro(Mohenjo-Daro)muistsed asulad/tsivilisatsioonid. Järjest enam hakati uurima ka kiilkirja tahvleid ja just enne IIMS loodi esimesed konstruktsioonid sumerite süsteemidest, mida juhtisid templid ehk riik oli üks suur templimajandus. 1915 õpiti lugema Hetiidi kiilkirja ja sai alguse Anatoolia ehk tänapäeva Türgi alal olnud riigi ajaloo tundmine. Andmestikku oli seega rohkem kui varem. Oli võimalus neid võrrelda. Võrdluste tulemusena kujundati välja sünkroonne kihistumine ehk dateerimine viidi kindlatele astmetele ja pandi paika meile arusaadav asjade paigutus ajas. Sotsioloogias ilmnesid mõjukad koolkonnad. Kaks suurkuju sakslased M. Weber (21 Aprill
annaabi.ee 
