kulgeva friisina. Templi sissepääs oli otsaküljest. Paljud templid olid üheruumilised, kuid vahel oli selle ühes otsas ka ainult preestritele sisenetav ruum adyton (see, kuhu ei tohi siseneda). Juba IV sajandil kujunesid välja kaks klassikalisel perioodil domineerinud ehitusstiili dooria stiil ja ioonia stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sammaste järgi. Dooria sambad on massiivsenmad, kerkivad otse templialusest ja nende ülemises otsas on lihtne koonusekujuline kapiteel. Sihvakamad ioonia sambad toetuvad aga alusele (baasile) ja nende kapiteeli kaunistavad rullispadjandikujulised voluudid. Mõlemat stiili kasutasid kreeklased paralleelselt ja vahel nad koguni põimusid samade templite ehituses. Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitused. Nad rajati polise ühise otsusega tähistamaks kodanike jumalakartlikust ja andmaks end taevaste kaitse alla. Ühtlasi
kulgeva friisina. Templi sissepääs oli otsaküljest. Paljud templid olid üheruumilised, kuid vahel oli selle ühes otsas ka ainult preestritele sisenetav ruum adyton (see, kuhu ei tohi siseneda). Juba IV sajandil kujunesid välja kaks klassikalisel perioodil domineerinud ehitusstiili dooria stiil ja ioonia stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sammaste järgi. Dooria sambad on massiivsenmad, kerkivad otse templialusest ja nende ülemises otsas on lihtne koonusekujuline kapiteel. Sihvakamad ioonia sambad toetuvad aga alusele (baasile) ja nende kapiteeli kaunistavad rullispadjandikujulised voluudid. Mõlemat stiili kasutasid kreeklased paralleelselt ja vahel nad koguni põimusid samade templite ehituses. Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitused. Nad rajati polise ühise otsusega tähistamaks kodanike jumalakartlikust ja andmaks end taevaste kaitse alla. Ühtlasi