krahvinna de La Fére'iks, edasi leedi Winteriks, Scheffieldi parunessiks." D'Artagnan süüdistas Charlotte Constance Bonacieuxi mürgitamises, enda tapimis katsetes ja õhutamises krahv de Wardesi tapma. Parun mõistis mileedi Buckinghami hetsogi tapmises, krahv Winteri venna mürgitamises süüdi. Athos süüdistas naist petmises. Punase mantliga mees jutustas, kuidas on tema parunessiga seotud. "See noor neiu oli kunagi noor tütarlaps, niisama kaunis kui praegu. Ta oli nunnaks Templemari benediktiinide k.loostris. Kloostri kirikus pidas jumalateenistusi noor heasüdamlik ja usklik preester. Nunn otsustas ta võrgutada, ja see tal õnnestuski -- ta oleks võrgutanud isegi pühaku...Kaheksa päeva hiljem oli ta võrgutanud vangivalvuri poja ja põgenes. Noor preester mõisteti kümneks aastaks raudu ja häbimärgistamisele. Mina olin Lille'I linna timukas, nagu see naine ütles. Ma olin sunnitud süüdlast häbimärgistama. Süüdlane, mu härrad, oli mu vend!
Kõik tõmbusid tagasi ja punase mantliga mees jäi üksi keset tuba. «Oo halastust! Halastust! Andestage!» hüüdis põlatu põlvili langedes. Tundmatu ootas, kuni valitses jälle vaikus. «Ma ütlesin teile õigust, ta tundis mu ära!» kõneles mees. «Jah, ma olen Lille'i linna timukas ja raa jutustan teile oma loo.» Kõikide pilgud olid suunatud mehele, kelle sõnu oodati äreva kartusega. «See noor naine oli kunagi noor tütarlaps, niisama kaunis kui praegugi. Ta oli nunnaks Templemari benediktiinide kloostris. Kloostri kirikus pidas jumalateenistusi noor heasüdamlik ja usklik preester. Nunn otsustas ta võrgutada, ja see tal õnnestuski -- ta oleks võrgutanud isegi pühaku. Nende mõlemate vanded olid pühad, tühistamatud. Nendevaheline ühendus ei saanud kesta kaua ilma neid mõlemaid hukutamata. Ta veenis preestrit lahkuma sellest maakohast. Kuid selleks, et lahkuda, põgeneda koos, asuda mõnda teise Prantsusmaa
annaabi.ee 
