kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades (hammasrattad, torud). · Hall malm Hall malm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. 2 · Tempermalm - Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. · Eriomadustega malm - Vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. · Kõrgtugev malm Värvilised metallid
2. MUSTAD METALLID Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline materjal. Sellest valatakse tööpinkide detaile, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14% ´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). [2] 2
Mehhaanilised omadused sõltuvad struktuurist, see oleneb omakorda keemilisest koostisest, jahtumistingimustest ja modifitseerimisest. Termiliselt töödeldakse hallmalmi harva, kuid viimasel ajal teda legeeritakse. Tempermalm Tempermalmist detailide toorikuid saadakse ainult valamise teel. Saamiseks lõõmutatakse pikka aega valgemalmist valandeid ; tulemusena tekkib pesajas grafiit. Teiste malmidega võrreldes on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Tempermalm on hallmalmiga võrreldesvastupidavam staatilisele ja eriti dünaamilisele koormusele. Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses. Valgemalm Väiksema ränisisaldusega valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall
Malmid - toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega(kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega). Kõrgahjus: toormalm – terase sulatamiseks; valuvalm; ferrosulam – suure Mn/Si sisaldusega rauasulam. Valgemalmis on süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi kujul. Hall malmis on süsinik vabas olekus grafiidina. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed. Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed. Toodetakse lõõmutamise teel: a) must tempermalm – feriitstruktuuriga, saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisega (plastsem aga nõrgem); b) valge tempermalm – perliitstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (nt rauamaagiga)(tugevam, aga vähem plastsem) Terased – raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku 0,05...2,14%. Terasesulatuse meetodid:
jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14%´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). Malm
d. puudub vormi järeleandvus Küsimus 25 Valmis Hindepunkte 0/1 Milline on tsentrifugaalvalu põhiline iseärasus võrreldes valuga liivvormidesse? Valige üks: a. toimub suunatud tardumine väljast sisse b. toimub suunatud tardumine seestpoolt välja c. valandi keemiliselt ebaühtlane koostis d. valandi välisseina peeneteraline struktuur Küsimus 26 Valmis Hindepunkte 1/1 Parim vedalvoolavus on Valige üks: a. tempermalmil b. titaani sulamil c. hallmalmil d. valuterasel Küsimus 27 Valmis Hindepunkte 1/1 Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada Valige üks: a. sisepingeid ja liivtühikuid b. kahanemistühikuid c. gaasipoorsust, sisepingeid ja pragusid d. liivtühikuid Küsimus 28 Valmis Hindepunkte 0/1 Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Valige üks: a
c. kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Terasvalandite joonkahanemine valuvormis moodustab Select one: a. 10% b. 1% c. 2% d. 4% Question 26 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Parim vedalvoolavus on Select one: a. titaani sulamil b. valuterasel c. tempermalmil d. hallmalmil Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tehnikas enamkasutatavate malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on Select one: a. perliidi olemasolu b. süsiniku olek (grafiit või tsementiit) c. grafiidiosakeste kuju d. tsementiidi olemasolu Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text
d. varustatakse kokillid vesijahutusega Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pressvormimismasinate puuduseks on Vali üks: a. vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas b. madal tootlikkus c. tugev müra töötamisel d. raskused mudeli eemaldamisel vormist Küsimus 12 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Parim vedalvoolavus on Vali üks: a. titaani sulamil b. tempermalmil c. hallmalmil d. valuterasel Küsimus 13 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on survevalu eelised? Vali üks: a. valandi väike gaasipoorsus ja kiire jahtumine b. kõrge valandi täpsus ja kõvadus c. lihtsus ja odavus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Räbupüüdja efektiivsus suureneb Vali üks: a
d. liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu Küsimus 29 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinates oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus Vali üks: a. vormi materjalist b. valandi massist c. vormitavast metallist d. vormi raadiusest Küsimus 30 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Parim vedalvoolavus on Vali üks: a. tempermalmil b. titaani sulamil c. valuterasel d. hallmalmil Küsimus 31 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on Vali üks: a. ebarahuldav vedelvoolavus b. alumiiniumi väike tihedus ja suur joonkahanemine c. kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerumine d. sulatamine elektriahjudes ja kahanemistühikute teke Küsimus 32 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Malmide saamine ja omadused Grafiidi teket soodustab aeglane jahutamine ja lisanditest eelkõige räni. Süsteemis Fe-Si-C toimuvad järgnevad muutused (teatud temperatuurivahemikus): - peritektmuutus (L+F→ A), - eutektmuutus (L→A+G), - eutektoidmuutus (A→F+G) Mida rohkem on Si, seda laiem on eutektmuutuse vahemik. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tugevusnäitajate tõus ei põhjusta kõvaduse olulist suurenemist (sõltub metalsest põhimassist) ja võib isegi parandada malmi sitkust. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist: ferriitne 100...160 HB, martensiitne 380...600 HB, perliitne 160...220 HB, austeniitne 140...220 HB, sorbiitne 220...300 HB, perliitmartensiitne 380...550 HB, beiniitne 300..
Soome valumalm(SFS 4855) GRS … Saksa valumalm (DIN 1691) GG .. Kõrgtugev malm (modifitseeritud, just kui terase tugevus) on kerajad grafiidi osakesed. Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (0,03…0,08% magneesiumi lisamisega). Eurostandarti puhul lisaks tõmbetugevusele N/mm2 näidatakse ka katkevenivust A %-des. Euroopa (EN 1563) GJS-300-18 Saksa (DIN 1693) GGG .. Soome (SFS 2113) GRP … Tempermalmil (sepistatav- vplastilisem kui tavaline) on helbekujulised grafiidi osakesed – kerajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmi valandeist lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse a)must tempermalmi – ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel, b) valge tempermalm – perliidstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (rauamaak) lõõmutamisel EN 1562 GJMB-400-2 (must) EN 1562 GJMW-…-.
Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi omadused sõltuvad tema struktuurist. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupidavus löökkoormustele) ning seetõttu kasutatakse neid selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad märkimisväärsete dünaamilistel koormustel. Grafiiti sisaldava malmi mehaanilised omadused olenevad tema struktuurist, peamiselt grafiidist . Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis
malmi plastsust iseloomustav katkevenivus A protsentides. Malmil margiga EN-GJS-400-18 on minimaalne tõmbetugevus 400N/ mm 2 ja katkevenius 18%. Malmi GJS-900-2 tõmbetugevus on 900 N/ mm 2 , katkevenivus 2%. Keragrafiitmalmide puhul kasutatakse samuti vajadusel margitähistust kõvaduse järgi, näiteks EN-GJS-HB230 on keragrafiimalm Brinelli kõvadusega 230. Keragrafiitmalmide ettenähtud tõmbetugevus on 350-900 N/ mm 2 , mille suurendamisel katkevenivus väheneb 22-2%. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed – pesajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmist valandeid lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse: a) Musta südamega ehk must tempermalm, mis on põhiliselt ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel (mittesüsinikärastuslõõmutatud tempermalm);
annaabi.ee 
