Kliima ja kliimavööde: Sveitsi platool ja kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta ka bussidega. Kohapeal liiklemine peamiselt Alpide lõunajalamil valitseb parassoe, merre. autodega või bussidega või ka jala. mägedes jahe või külm kliima. Suved soojad. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Keskmine temperauur jaanuaris 0C, juulis Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Varia: Sveitsil on üks madalamaid 18,5C.Sveits asub parasvöötme Lago Maggiore. kuritegevuse määrasid arenenud riikides. kliimavöötmes. Populaarseim alkohoolne jook on vein.
Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50 kraadi Celciust, kuid on avastatud ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. "Galileo" aga mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat. Seni arvati, et Io vulkaanid purskavad vaid väävlit, sest alates vulkaanide avastamisest "Voyager'i" poolt 1979. aastal oli nende temperatuuriks mõõdetud vaid umbes 400°C. Io värvuse määravad väävlirikkad, heleoranzid tasandikud, kuid on ka valgeid ja pruune piirkondi. Nende keskel on näha musti või tumepruune laike tegutsevate kraatrite läheduses.
ning uhkeimad neist kannavad nimesid Pele ja Loki. Ainukesena Galilei kuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest. Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. "Galileo" mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel...). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat. Seni arvati, et Io vulkaanid purskavad vaid väävlit, sest alates vulkaanide avastamisest "Voyager'i" poolt 1979. aastal oli nende temperatuuriks mõõdetud vaid umbes 400°C. Europa, väikseim Galilei kuudest, on nagu Iogi hele. Suurkuu pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on
Ainukesena Galilei kuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest. Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. "Galileo" mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel...). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat. Seni arvati, et Io vulkaanid purskavad vaid väävlit, sest alates vulkaanide avastamisest "Voyager'i" poolt 1979. aastal oli nende temperatuuriks mõõdetud vaid umbes 400°C. 10 Europa, väikseim Galilei kuudest, on nagu Iogi hele. Suurkuu pinnatemperatuur
väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi. Praegusaegne väärtus 17,2 tundi vastab magnetvälja muutlikkusele ning kirjeldab tahke tuuma pöörlemist. Uraani läbimõõduks on 51 800 km, massiks Maa suhtes 14,5. Planeedi tihedus on 1,27. ( 2.) Pilvede omavahelised kiirused on suurusjärgus 100 m/s ja nad liiguvad planeedi pöörlemisega samas suunas. Jupiteri ülakihis on temperatuur umbes -200 kraadi ja temperauur on enamvähem ühesugune ekvaatorist poolusteni. ,, Voyager 2" tehtud mõõtmistulemused kinnitasid magnetvälja olemasolu Uraanil. ( 3.) Neptuun Mõõtmetelt on ta väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,98, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Sarnane on ka välimus. Ka selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu ning selleks on 15h 19m. ( 2.) Pluto Planeedi mass õnnestus määrata 1970.aastate lõpul, kui avastati Pluuto kuu Charon. Charoni
Ainukesena Galilei kuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest. Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. (Allikad 4, 5, 8, 10) Galileo mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel...). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat. Seni arvati, et Io vulkaanid purskavad vaid väävlit, sest alates vulkaanide avastamisest Voyager'i poolt 1979. aastal oli nende temperatuuriks mõõdetud vaid umbes 400°C. (Allikad 4, 5, 8, 10) Europa, väikseim Galilei kuudest, on nagu Iogi hele. Suurkuu pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on
annaabi.ee 
