Kriitiline temperatuur- temperatuur millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes enam vedelikuks muuta. Vesi +373C CO2 + 31C N2 -147C Gaasiks nim ainet, kui tema temp on kriitilisest temp kõrgem ja auruks kui temperatuur on kriitilisest madalam Küllastunud aur aur, kus aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Piltlikult võb öelda, et sinna auru rohkem enam molekule ei mahu. Auru kontsentratsiooni mõõdetakse kas tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg
Kriitiline temperatuur- temperatuur millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes enam vedelikuks muuta. Vesi +373C CO2 + 31C N2 -147C Gaasiks nim ainet, kui tema temp on kriitilisest temp kõrgem ja auruks kui temperatuur on kriitilisest madalam Küllastunud aur – aur, kus aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Piltlikult võb öelda, et sinna auru rohkem enam molekule ei mahu. Auru kontsentratsiooni mõõdetakse kas tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur – temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine
Kriitiline temperatuur- temperatuur millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes enam vedelikuks muuta. Vesi +373C CO2 + 31C N2 -147C Gaasiks nim ainet, kui tema temp on kriitilisest temp kõrgem ja auruks kui temperatuur on kriitilisest madalam Küllastunud aur aur, kus aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Piltlikult võb öelda, et sinna auru rohkem enam molekule ei mahu. Auru kontsentratsiooni mõõdetakse kas tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine
annaabi.ee 
