V = k [A] · [B] k reaktsiooni kiiruskonstant , kui [A] = [B] = 1, siis v = k Reaktsiooni kiirus sõltub suurel määral temperatuurist. Nii suureneb reaktsiooni kiirus temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra 2 kuni 4 korda ( kehtib suhteliselt madalatel temperatuuridel). Arvu, mis näitab, mitu korda antud reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, nimetatakse reaktsiooni temperatuuriteguriks. Vt2 = Vt1 · t2-t1/10 t2 temperatuur, mille juures soovime arvutada reaktsiooni kiirust t1 algtemperatuur Vt2 reaktsiooni kiirus temperatuuril t2 Vt1 reaktsiooni kiirus temperatuuril t1 reaktsiooni temperatuuritegus Reaktsiooni kiiruse muutust saab vaadelda väävelhappe ja naatriumdiosulfaadi vahelisel reaktsioonil tekkiva reaktsiooniprodukti väävel eraldamise teel. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + SO2 + S
Siit saame: = ehk p = p0 . Kui võtame T0 võrdseks 273 K (0 oC), siis = K -1 . p 0 T0 T0 T0 273 Tähistades selle suurusega , saame: p = p0T, kus p on gaasi rõhk temperatuuril 0 kraadi ja 33 1 = K -1 . Võrdetegurit nimetatakse gaasi rõhu 273 temperatuuriteguriks. Isohoorilise protsessi graafikut nimetatakse isohooriks. pT- teljestikus on ideaalse gaasi isohoor koordinaatide alguspunkti läbiv sirge. Isobaariline protsess. Isobaariliseks nimetatakse jääval rõhul p ja tingimusel m = const. ja M = const. toimuvat protsessi. Täpselt samal teel nagu saime ishoorilise protsessi jaoks võrrandi p = p 0T, võime tuletada isobaarilise protsessi kohta võrrandi: V = V0T, kus V on gaasi ruumala absoluutsel
annaabi.ee 
