kolmandik km/s. Seega läbib heli kolme sekundiga umbes ühe kilomeetri ning kauguse saame teada, kui jagame välgu nägemise ja müristamise kuulmise vahelise aja sekundites kolmega. Kahjuks jäetakse üpris sageli kolmega jagamata ja välgu kauguseks loetakse nii mitu kilomeetrit, kui mitu sekundit kulus müristamise kuulmiseks pärast välgulööki. Kes päris täpselt välgu kaugust tahab teada, see peab arvutamisel arvesse võtma temperatuuriparandi, sest heli kiirus sõltub küllaktki palju keskkonnatemperatuurist - mida madalam see on, seda aeglasemalt heli levib. Vahel arvatakse, et kui äike on teatud kaugusel, siis on see ohutu ja õues võib julgelt tegutseda. See pole paraku nii! Kuigi enam kui 10 km kaugusel olev äike on üldiselt vähe ohtlik, löövad välgud pilvest mõnikord vägagi kaugele. Niiviisi käituvad eelkõige positiivsed välgud,
Loodjoone suhteliseks kõrvalekaldeks nim. nurka u2 referentsellipsoidi normaali Mn2 ja joodjoone Mg vahel. 21) Loetle vead, mis esinevad joonemõõtmisel invartraadiga. Joonemõõtmisel invartraatidega mõjuvad järgmised vead: kompareerimisviga ∆1 viga, mis on tingitud statiivide hälbest joone sihilt ∆2 , mõõduvahendi looga ja venimise viga ∆3 tuule mõju ∆4 , kaldeparandi määramise viga δ5 temperatuuriparandi määramise viga δ6 , statiivide ebakindlusest tingitud viga δ7, vahetu mõõtmisviga δ8 22) Millest oleneb valguse kiirus õhus ja millised õhu seisundi parameetrid määravad selle suuruse? Valguse kiirus sõltub õhu tihedusest; tihedust mõjuvad temperatuur, niiskus, rõhk 23. Milleseid parandeid arvestab elektrontahhümeeter joonemõõtmisel? Joonemõõtmisel elektrontahhümeetriga kasutatakse järgmised parandeid: 1) C
annaabi.ee 
