regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4
Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk- Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome
tuletõkestusklaas - saagimise max mõõt 2200 x 3200 mm Pilt 1. Klaasilõikamis masin [3] 1.6 Klaasi karastamine Kirka klaasi termilise töötlemise protsess sisaldab endas klaasi kuumutamist kuni sulamispunktini (üle 600 kraadi) ja seejärel kiiret maha jahutamist. See protseduur muudab klaasi umbes 4 korda tugevamaks kui tavaline klaas. Karastatud klaas pakub kõrgemaid mehhaanilisi ja temperatuurilisi omadusi kui tavaline või kuumutatud klaas, säilitades sealjuures teised normaalsed näitajad. Välja arvatud tugevus ja purunemise eripära on karastatud klaasil samad -keemilised, -peegeldus ja paisumis omadused mis tavalisel klaasil. Karastamine mõjutab ka klaasi purunemisstruktuuri. Kui karastatud klaasile avaldatakse nii tugevat survet, et see murdub, pudeneb klaas pisikesteks ohututeks tükkideks, mille puhul oht tõsiseid lõikehaavu saada on minimaalne. Lisaks peab
annaabi.ee 
