pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat, kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga. Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku). Kõik mõõtühikuga arvud kirjutatakse numbritega (võrdle „kolm aastat“ ja „3 km“), jättes arvu ja mõõtühiku vahele tühiku (protsendi ja nurga- või temperatuurikraadi tähis kir- jutatakse vahetult arvu järele). Arvule ei lisata käändelõppe (näiteks „150. kilomeetril“). Vahemiku tähiseks on mõttekriips, mille asemel võib kirjutada „kuni“ (näiteks „va- nusepiirang 16–18 aastat“ või „16 kuni 18 aastat“). Ajavahemiku kirjeldamisel kirjutatakse mõõtühik tavaliselt vahemiku ette (näiteks „aastatel 2002–2005“). 8 4.3. Tekst Töö tekst liigendatakse lõikudena
pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat, kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga. Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku). Kõik mõõtühikuga arvud kirjutatakse numbritega (võrdle „kolm aastat“ ja „3 km“), jättes arvu ja mõõtühiku vahele tühiku (protsendi ja nurga- või temperatuurikraadi tähis kir- jutatakse vahetult arvu järele). Arvule ei lisata käändelõppe (näiteks „150. kilomeetril“). Vahemiku tähiseks on mõttekriips, mille asemel võib kirjutada „kuni“ (näiteks „va- nusepiirang 16–18 aastat“ või „16 kuni 18 aastat“). Ajavahemiku kirjeldamisel kirjutatakse mõõtühik tavaliselt vahemiku ette (näiteks „aastatel 2002–2005“). 8 4.3. Tekst Töö tekst liigendatakse lõikudena
annaabi.ee 
