[1] ( Verevi järv 1958) 2.1Muistend Muistendi järgi on Verevi järv saanud oma nime sellest, et ta on tulnud karistama Uku ohvripaiga rüüstajaid, kelle veri on värvinud järve vee verevaks ehk punaseks. 2.2Supluskoha asukoht (Järve 1, Elva linn, 61504,Tartumaa) 3. Elustik Verevi järv kuulub kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka. Kihistuse olemasolu on järve ökosüsteemis väga oluline tegur. Tugev hapniku- ja temperatuurikihistus oli täheldatav juba aastail 1928-1929. Verevi on üks paremini uuritud Eesti järvi . Järv on väga keeruka ökosüsteemiga, kus ökoseisundi kõikumised võivad olla väga kiired ja suured. Inimmõju on olnud sellele järvele väga suur. Tänu mitmetele meetmetele viimastel aastatel on suudetud ökoseisundit stabiliseerida (tegemist on nüüd sisuliselt umbjärvega, milles hoitakse püsivat ning teravat veekihtide temperatuuri- ja keemilist kihistust). 2006
Mõnes järves (näiteks Verevi järves) vesi kevaditi ei segune, vaid seguneb ainult sügiseti, kuid nii ei ole see igal aastal. Suvel võib veesamba temperatuur olla kihiti vägagi erinev. Suurtes ja madalates tuultele avatud järvedes (näiteks Peipsis, Võrtsjärves, Ülemistes, Vagulas, Ermistus) on veetemperatuur suhteliselt ühtlane. Kihistunud väikejärvedes on pinna- ja põhjakihtide temperatuuride erinevus tihti 15– 20 kraadi. Eriti tajutav temperatuurikihistus on tumedaveelistes järvedes, kus suvekuudel on pinnakihi temperatuur 20–25 ºC, kuid 3–4 m sügavusel hakkab langema kuni 10 kraadi meetri kohta. Osas järvedes (näiteks Kooraste Linajärves, Holstre Linajärves, Kaussjärves) ei segune vesi igal aastal täielikult (selliseid järvi nimetatakse meromiktseteks). Viimaste aastate seiretulemustest nähtub, et sügavamate järvede veesammas ei segunegi
annaabi.ee 
