umbes 2 kraadi soojem kui mujal munajuhas - spermid liiguvad termotaksise mõjul selles suunas. Kuid enne viljastamist peavad spermid kinnituma munajuha seinale, et muutuda viljastamisvõimeliseks, selleks toimub: Kapatsitatsioon K iooonide väljumine põhjustab membr potentsiaali muutust; albumiini mõjul võetakse spermi pinnalt kolesterool välja, mis võimaldab Ca sissevoolu ja aluselisemaks muutumise sperm muutub viljastamisvõimeliseks. Seejärel hakkab sperm mööda temperatuurigradienti liikuma ja kemotaksisena mõjutab liikumist progesteroon. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Cumulus'e rakud ümbritsevad munarakku esmalt tuleb neist läbi pääseda. Seejärel tungib sperm läbi zona pellucida, kasutades selleks akrosomaalreaktsiooni. Peale akrosomaalreaktsiooni seostub sperm akvaatortasapinnaga munarakuga (siseneb lapiti) ja
liikumine vaigistatakse, nad kinnituvad munajuha epiteelile ja kapatsiteeruvad (~7-24h) Kapatsiteerunud spermid hüperaktiviseeruvad ja vabanevad kitsuse piirkonnast *Kapatsiteerumata spermid ei ole võimelised munarakku viljastama ca 1000 spermist, mis sisenesid munajuhasse, ~ 200 kapatsiteerub ja jõuab munarakuni, ülejäänud hukuvad Termotaksis – kapatsiteerunud spermid on võimelised tunnetama temperatuurigradienti munajuha erinevates piirkondades. Munajuha kitsuse (isthmus) piirkond on jahedam ja ampulli (ampulla) piirkond, kus toimub viljastumine, on soojem. Kapatsiteerunud spermid liiguvad eelistatult kõrgema temperatuuri suunas. Kehasisese viljastumisega loomadel (nt imetajatel) võivad emase suguteed sekreteerida spetsiifilisi regioonist sõltuvaid molekule, mis mõjutavad spermide liikuvust ja kapatsitatsiooni Granuloosarakkude poolt sekreteeritud progesteroon mõjub
annaabi.ee 
