tohi teha kanalites käänakuid ega pikki (üle 1 meetri) horisontaalseid ühendusi. Loomuliku ventilatsiooni kanalid tuleb püüda hoones koondada ühte kohta, vältida liigseid läbiminekuid vahelagedest ja katusest. Selleks tuleb väljatõmbekanalit vajavad ruumid - köök, WC, vannituba - kokku koondada, nii saab väljatõmberestid ühendada sama kanalirühmaga pikkade horisontaalühendusteta. Loomuliku ventilatsiooni puhul on probleemiks see, et kui pole temperatuurierinevust ega tuult, siis õhk kanalites ei liigu. Kui samaaegselt pole võimalik tugevdada ventileerimist kõigis ruumides akende avamise teel, on oht, et õhuvahetus jääb liiga väikeseks. Seda eriti suvel, mil õhu niiskusesisaldus võib tõusta liiga kõrgeks. See võib omakorda põhjustada ehitus-ja viimistlusmaterjalide hällitamist ning mädanemist. Õhk võib loomuliku ventilatsiooni kanalis liikuda ka vales suunas ja põhjustada hügieeniprobleeme.
+1 %), sensor: 320 × 240 pikslit). Mõõtmiste ajal oli sise- ja välistemperatuuri taotluslik erinevus >20 °C. Lisaks mõõtmisaegsele sise- ja välistemperatuurile on ka äärmiselt oluline, et mõõtmisele eelnevalt oleks selline temperatuuride vahe ühtlaselt püsinud pikemat aega. Kui öösel langeb temperatuur 0 C juurde ja sisetemperatuur on 20 C, ei tähenda see seda, et mõõtmise jaoks oleksid sobivad keskkonnatingimused. Vaja on pikemaajalisemat püsivat temperatuurierinevust. 6.1.2 Külmasildade hindamine temperatuurivälja arvutusmeetodiga Külmasilla kriitilisust saab hinnata arvutusliku temperatuuriindeksi abil. Külmasilla lisajuhtivus on oluline info hoone soojuskadude hindamiseks. Sõlme joonis Soojusvoo vektorid Samatemperatuurijooned Joonis 6.1 Külmasild soklisõlmes Käesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja arvutusprogrammi THERM 6.3. Arvutustes
annaabi.ee 
