teatav kontsentratsiooniline piir väljendatuna Pa; Suhteline niiskus (RH) õhu veeauru osarõhu suhe küllastusrõhusse;õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe; Küllastustemperatuur (tsat, °C) temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid. 7. 8. Peamised kliimakoormused (loetleda). Temperaruur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus, soojuskiirgus, tuule suund ja kiirgus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, sademete ja temperatuuri koosmõju (jäätumise ja sulamise tsüklid), niiskustootlus, ventilatsioon. 9. Sisekliima ja selle mõjud. 10. Inimesele (soojuslik mugavus), konstruktsioonidele (sademed, tuul, temperatuuri ja niiskuse deformatsioonid), mikroobid/hallitus- ja mädanikseened (inimese tervis,
1 Subfebriilne kehatemperatuur — kergpalavikuline kehatemperatuur (Valdes ja Veski 1982). Aksillaarselt mõõdetuna alla 38,5 °C (Uibo jt 2010). Hüpertermia — liigsooju(mu)s, ülekuumenemus (Valdes ja Veski 1982). Ealisest normist kõrgem kehatemperatuur. Organismis toodetakse soojust rohkem kui eraldub (Chatson 2004, Nienstedt 2005). Palavik (febris), mil temperaruur on üle 37 °C (Iiviainen jt 1997, Ravijuhendid ... 2007). Aksillaarselt mõõdetuna üle 37,3 °C (Eesti ravijuhend I.a., Grünberg 2008, Wilson ja Hockenberry 2008). Korppi jt (2011) järgi saab palavikust rääkida siis, kui lapse kehatemperatuur on 37,5 °C ja üle selle. Palaviku alandamisega lastel alustatakse, kui kehatemperatuur on 38,5 °C ja üle selle. Kehatemperatuur üle 41 °C on kudedele pärssiv. (Ravijuhendid ... 2007, Grünberg 2008,
annaabi.ee 
