Eristab ka hte arusaamise liiki -- tekstist ( grammatiline ) ja teksti autorist (psühholoogiline) , kusjuures viimane on olulisem. Schle i ermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. Paul Ricoeur (1913-2005) Mõjutatud fenomenoloogiast ja psühhoanalüüsist, temjaoks ei ole arusaami ne täiel määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Äratundmine leiab aset: Leiab aset, kui objekt või sündmus, kas looduslikult või inimese tegevusega loodud, satub interpreteerija vaatevälja. Tüübid: Jälg, jäljend (imprint ), nt looma jalajälg Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed
ja teksti tähendus. Schleiermacheriga polemiseerides: mõistmine pole taasloomine, vaid alati loomine, mitte rekonstrueerimine, vaid konstrueerimine. Sch. järgi on tekstil olemas üks ja õige interpretatsioon, Gadameri järgi ei saa seda olemas olla. Iga ajastu, iga kogemuslik taust loob oma erinevad interpretatsioonid. Paul Ricoeur (1913-2005) Mõjutatud fenomenoloogiast ja psühhoanalüüsist, temjaoks ei ole arusaamine täiel määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Gilles Deleuze (1925-1995) "Mõtte loogika" (Logique du sens,1969) Revideerib traditsioonilist märgikont- septsiooni. Märk ei representeeri objekti, ei viita tema olemasolule, vaid pigem konstateerib tema puudumist. Keeles on vaid objekti jälg. Seepärast
annaabi.ee 
