kontsentratsiooniga piirkonda, soojusvahetus energiaülekanne ühelt kehalt teisele tööd tegemata, viskoossus impulsi ülekanne. 74.Ülekandenähtuste võrrandid ( 3 tk). Sisehõõre f = - *dv/dx *S Soojusjuhtivus q = -k *dT/dx *S Difusioon dM/dt = -D *dc/dx *S 75. Millest sõltub difusioonitegur? D sõltub temperatuurist ja molekuli massist, kontsentratsioonist ja molekuli kujust, vedelikus sõltub D temepratuurist, difundeeruvate molekulide läbimõõdust ning vedeliku sisehõõrdetegurist. 76. Mida nim molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub? Molekuli vaba tee pikkuseks nimetatakse molekuli kahe põrke vahele jäänud teepikkust. Sõltub põrgetest põrgete arvust, kiirusest, temperatuurist. 77. Mida nim molekuli efektiivdiameetriks? Minimaalne kaugus, kui kerad soojendamisel põrkuvad ja üksteisele lähenevad. 78.Mis paneb liikuma laenguta osakest läbi membraani ? ...laetud osakest?
Mida niiskem on puit, seda suurem soojamahtuvus tal on, kuna vesi on hea soojushoidja. Veel 4,1kj Temperatuuripaisumine- temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsendiga. Pikikiudu on temp paisumine 6,7 korda väiksem kui ristikiudu. Kemikaalidega kokkupuude- puit laguneb hapete ja leelistega pikaajalisel kokkupuutel. Nõrgad leelised on kahjutud puidule, kui ph<2. Puidu tugevus: Puidu tugevus sõltub tema vigades, temepratuurist, tihedusest jne. Külmunud puid on 30% tugevam staatiliselt kui tavaoleksu puit ja peab paremini vastu survekatsetele. Dünaamiliselt on aga 50% nõrgem, ehl siit tuleneb ka see, et me lõhume alati märga puitu , sest siis on puidu rakud omavahel nõrgemad ja puit läheb hästi katki. ( dünaamiline= ehk löök puidule).Puidu tugevust kontrollitakse kolmel eri moel, surve pikikiudu, surve ristikiudu ehk radiaalsuunas ja surve ristikiudu ehk tangensiaalsuunas.
annaabi.ee 
