õhukeskkonna tingimustega elu-ja ühsikondlikes ruumides, kus inimene veedab olulise osa oma ajast. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Tihedalt on seotud ruumi temepratuuriga relatiivne õhuniiskus (protsent maksimaalsest võimalikust veeauru kogusest õhus). Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet -nina ja silmalimaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul. Optimaalne õhuniiskus on enamasti 40-60%. Optimaalne õhu liikumise kiirus on 0,03- 0,1m/s
kujuga valandeid – suured jääkpinnad ja pragunemine) e. Vormi korduvkasutatavus (ühes kokillist võib teha kuni 1000 terase, kuni 10000 malmi ja kuni 250000 alumiiniumsulamist valandit) f. Suur täpsus ja pinnasiledus g. Valandi peeneteraline struktuur h. Lihtne automatiseeritavus. Puuduseks on: i. Kokilli kõrge maksumus j. kõrge sulamis temepratuuriga valandite puhul suhtelistel lühike kasutusaeg. Metallvormi järeleandmatus põhjustab valandis suurejääkpingeid ja deformatsioone. k. Kokillvalu kasutatakse piiratud massiga (kuni paarsada kg) l. Madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al Mg, Cu-malmid) valandite toomiseks. m. Kokilli kõrge maksumuse tõttu leiab rakendust põhiliselt suur sari- ja masstootmises 2
Liptosfäär. Liptosfäär kujutab endast suhteliselt jäika välimist kivilist kesta. Liptosfääri kuulub ka peale Maakoore ka vahemine ülemine osa. Liptosfäär on meie planeedil kuni umbes 200 km paksune välimine kest. Ülemise osa moodustab maakoor alumine piir ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks umbes saja km paksuseks kõrge temepratuuriga ja rõhuga pool vedelaks kivimassiks, ´´mill peal ujuvad´´ hiiglaslikud plaatjad plokid liptosfäärilaama. Liptosfääri pealmispind on väga ebatasane, seal esineb kõrgeid mööstike ning suuri tasandike ja sügavaid orge. Kõike seda koos nimetatakse pinnamoeks ehk reljeefiks. Kõige võimsamad maapinna reljeefi kujutavad protsessid saavad energiat planeedi sisemusest ja toimuvad liptosfääri laamade piiridel.
annaabi.ee 
