Aitäh pereisale, Aitäh pereemale, Aitäh mardid tänavad. Mida suurem kamp mardijooksjaid,seda rohkem arvati peresse lapsi sündivat,seda rikkalikum pidi olema põllusaak ja suurem karjaõnn. Juhul,kui mardisandid ukse taha jäeti,soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu,tõbesid ja muud ebaõnne.Siis ähvardasid sandid:"Saagu sul kari kaduma ja sead surema ja linad ligunegu liue külge!" Tembutati ka õues:vanker,regi või mõni põllutööriist pandi ukse taha või tiriti hoone katusele,puuriit lükati ümber või laoti puud ukse taha,et seest välja ei pääseks. Sanditamine lõpetati peoga või mardipulmadega,kus keskseks oli mardinoorik ja tema peigmees.Pidu peet kas viimaseks käidud talus või külakõrtsis.Seal söödi ära kõik kostiks saadud toiduained ja jagati muud annid.Maha võeti ka maskid.Mõnikord peeti selliseid pulmi mitu päeva. TOIT
dets.) toob jõulud, paha Nuut (nuudipäev, 7. jaan.) viib jõulud." Perest peresse käisid jalgsi või ka hobusega mehed, koos joodi ankrutest viimased õlled. Siin on selle kohta kirjapanek 1958. aastast. "Tulid, suured õlgnuudid olid käes, korjasid kõik õllevaadi punnid ära. Panid kotti. Päris punni neile ei antud, anti mõni muu punnitaoline pulk." Kui naised olid juba alustanud oma argipäevast ketrustööd, tõmmati vokkidelt nöörid maha, tehti nalja, joodi õlut, tembutati. See oli rohkem noorte meeste ettevõtmine, taadid arutasid mõnigikord kalalemineku või hülgejahi asju, seadsid korda kalapüüseid, soovides vastastikku "head kalapüüki ja head hülgesaaki". Kui noorem rahvas kõrtsi tantsima läks, ilmus kohale ka vanemat rahvast. Mõnede meenutuste järgi kuulus nuudipäeva tähistusse rongitants, mida on nimetatud ka Mustjala rongiks või Mustjala pulmarongiks. Kui tantsule tulid ka vanad, olevat mindud kahes
annaabi.ee 
