jagunevad gaaslahendused vastavalt sõltuvateks gaaslahendusteks ja sõltumatuteks gaaslahendusteks. Mis on pooljuhid, millest sõltub nende elektrijuhtivus? Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril σ = 106...10–8 S/m. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Arendatakse ka pooljuht-nanokristalle (näiteks tuum-kest-struktuuriga pooljuht-nanokristallid). Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul.
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes.
dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid. DIELEKTRIK Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku.
elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72 eV, ränil 1,12 eV. Germaanium ja räni on nelja valentsed ained nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt sinna jääb vaba koht ehk nn. auk. Auku
mineraali. Toodetakse peamiselt Cu elektrolüütilisel rafineerimise “mudast” Pb tootmise jääkidest. Om: hõbehall metalliläikeline kristalliline aine, pooljuht, toatemp rabe, õhus püsiv, veega reageerib kuumutamisel. Kuumutamisel põleb → TeO2 telluurdioksiid - värvitu, vees praktiliselt lahustumatu krist aine. Vesinikuga tuntud ühend H 2Te (divesiniktelluriid) – otseselt ei moodustu, ebameeldiva lõhnaga värvitu gaas, ebapüsiv, mürgine. Metallidega moodustab telluriide. Kasut: Lisandina mitmetele metallidele (malm, teras, Pb, Cu): parandab mehhaanilisi omadusi ja keemilist püsivust. Biotoime: Te ja eriti tema ühendid on mürgised. Põhjustab kopsuhaigusi, bronhiiti jms. Poloonium- Avastasid ja eraldasid uraanimaagist M.Curie-Skłodowska ja P. Curie 1898. radioaktiivne element, stabiilseid isotoope pole.Äärmiselt haruldane element. Saadakse suuremates kogustes (grammides) 209Bi kiiritamisel neutronitega või prootonitega. OM:
10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. · Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt.), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72eV, ränil 1,12eV. Germaanium ja räni on neljavalentsed ained, nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas, siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda oma kohalt, sinna jääb vaba koht ehk nn. auk.
Si i (20°C) 2,1 * 10 W 9 2,1 GW PVC 1020 W 1011 GW Enamasti on pooljuhid kristallilised ained. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned keemilised elemendid (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Pooljuhtide eritakistus sõltub tugevasti mitmetest välistest mõjuteguritest (temperatuur, valgus, radioaktiivne kiirgus jms) ning lisandainetest. Pooljuhtide üks iseärasusi on ka nende eritakistuse järsk vähenemine temperatuuri tõustes. Pooljuhtide eritakistuse temperatuuritegur on seega negatiivne (elektrijuhtidel vastandina reeglina positiivne). Pooljuhttehnikas kasutatakse lähtematerjalina peamiselt neljavalentset räni (Si) ning
krist.-võrega vees lahustumatu Hapetega (nii mineraal- kui orgaanil hapetega) reageerib aeglaselt (kõige kergemini HNO3-ga) → soolad (InIII) nitraat ja sulfaat on vees väga hästi lahustuvad kristallained Veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt Halogeenidega: Cl2 ja Br2-ga taval. to-l I2-ga kuumutamisel S, Se, Te: sulatamisel koos lihtainetega hapnikuga otseselt → In2O3 sulfiide, seleniide ja telluriide kõiki 2, neist tavalisem In2S3 tüüpi Ei reageeri: N2, H2, NH3, B, C. Amfoteerne, lisaks hapetele reageerib ka leelistega: 2In + 6KOH + 6H2O → 2K3[In(OH)6] + 3H2 kaaliumheksahüdroksoindaat 3.5.1.2. Saamine tööstuses, toodang Toodetakse Pb-Zn- ja Sn – tööstuse jääkidest ja vaheproduktidest - sadestatakse H2SO4-ga - ekstraheeritakse korduvalt org. ainetega (sagedamini di-2-
annaabi.ee 
