nendest eraldus väljakannatamatu hais. Kuidas nad aga iseendid "välja kannatasid"? Nad ei pannud seda haisu lihtsalt tähele, sest meie lõhnade eristamise "aparaat" on väga tundlik ainult lühikest aega ja peagi kaotab see pidevalt vastuvõtlikkuse. Telluuriühendite vastik hais ilmub isegi pärast kõige tühisemate telluurihulkade sattumist organismi. Telluuri nimi teistes keeltes Ladina: Tellurium Tsehhi: Tellur Horvaatia: Telurij Prantsuse: Tellure Saksa: Tellur Itaalia: Tellurio Portugali: Telúrio Hispaania: Teluro Rootsi: Tellur Kasutatud kirjandus J. Rudenko ja P. Taube "Vesinikust kuni ...?" http://www.zone.ee/chemistry/Te.htm
MM üldomadused-tahke, gaasiline, vedel, läige puudub, pole sepistatavad, elektrit, soojust ei juhi, liidavad, loovutavad elektrone. MM asuvad per. Süsteemis paremal ülaval diagonaali, A-rühmas. MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas.
Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F 33, boor: B Elektronkate: Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv Elektron: Elektron on aatomi osa. Aatomituum: on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomtuuma osake, Nukloen, Prooton,Neutron: Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuumalaeng : Kui palju on prootoneid tuumas, sellest oleneb ka aatomi tuumalaeg. Elektronkatte laeng:
lisandite olemasolust, deformatsioonist ja neile langevast kiirgusest. Temperatuuri tõusmisel pooljuhi elektritakistus väheneb järsult. elektrijuhid – σ >106 S/m; pooljuhid – σ = 106...10–8 S/m; dielektrikud ehk mittejuhid – σ <10–8 S/m. Juhtide eritakistus 10-4…10-6 Ωm. Pooljuhtide eritakistus 10-6…108 Ωm. Dielektrikute eritakistus 10-3…1010 Ωm. Põhilised pooljuhid on räni (Si) ja germaanium (Ge). Lisaks veel seleen (Se), tellur (Te), arseen (As), fosfor (P). Tänapäeval kasutatakse pooljuhtelementides räni. Ülikõrgsageduselektroonikas ka galliumarseniidi (GaAs). Pooljuhtide omaduseks on lisandite mõju elektrilistele omadustele. 34. Lisandjuhtivuse tekitamine pooljuhis? 35. Mis on n-juhtivus ja p-juhtivus? Elektronjuhtivus ehk N-juhtivus – pooljuhi juhtivus, mille põhjustavad välismõjude toimel pooljuhis tuumade mõjupiirkondadest lahkunud elektronid
konts. hape lahustab (kuumutamisel) Pd ja Au; Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) seleniidid Se2 ;on tuntud ka mittemetallide seleniidid; seleniide võib olla palju. Se ühendid on väga mürgised; Se lihtainena (tahkelt) on vähemmürgine,kuid aurud on väga mürgised; Se ühendid eriti ohtlikud keskkonnareostuse puhul. 9 Tellur: Tood etak s e pea mi s elt Cu elektrolüütilisel rafine erimis e "muda st" , Pb tootmis e jääkide st . Hõbe h all m etalliläikeline kristalliline aine . Pooljuht ; toate m p e r atuuril rab e . Õhus püsiv :Vee g a reag e e rib kuumuta mi s el ; Kuumuta mis el põleb Te O 2 telluurdioksiid ; värvitu, vee s praktiliselt lahustum atu krist aine ; Lahj. HCl ja lahj H 2 SO 4 ei toimi ; konts. H 2 SO 4 punan e lahus . vesinikuga tuntud ühend