häältest ning konservatiivsete ja rahvuslike parteide katostrofaalne kaotus ei leidnud kõnelustel vom Papeniga väärilist tähelepanu. Hitler oli meeleheitel ja samas vihane, sest tal ei õnnestunud võimu ,,legaallselt võimu enda kätte haarata", hoolitsemata sensatsioonilisest võidust valimistel. Hitleri taotlus kantsleriks saada jäi rahuldamata ja Papeni valitsus ametisse edasi. Sel hetkel tuli mees nagu Joachim von Ribbentrop, kes seni polnud Hitleriga kohtunud, natsidele otsekui tellitult. Ta tundis niihästi Franz von Papenit kui ka auahnet kindralit Kurt von Schleicherit, tal olid seltskondlikud sidemed muldvana presidendi Paul von Hindenburgi lähikonnas, tal olid aastatepikkused kontaktid inimestega, kes olid kujunenud seisus hindamatu väärtusega. Kõike seda Hitleril polnud! Veelgi enam: Ribbetropi näol oli tegemist mehega, kel olid sidemed ka Inglismaa ja Prantsusmaaga, kes valdas keeli ja pakkus nüüd ummikusse jooksnud olukorras oma vahendajateeneid.
Täna ei sündinud midagi selletaolist, sest uksekell kõlises korralikult kaks korda -- trill, trill! ja Indrek sulges ruttu oma kastikaane, et võõrale vastu minna. Aga kui kojas algas jalgadepuhastamine, siis tundis ta, et tulija polegi võõras, vaid vana tuttav, kelle ta ise täna kella nelja, viie vahel kutsunud ja nüüd unustanud. Aga isand Mäeberg ei unusta, kui teda on ,,tellitud", nagu tema ütleb. Ei, tema peab meeles, sest tema tuleb pahatihti ,,tellimatagi", miks siis mitte ,,tellitult". Tuleb ja puhastab nõnda oma säärsaapaid nagu tänagi. Ka talupoegadel on umbes samasugused säärsaapad, aga nemad hoiavad neid härra Mauruse maja kojas puhastades, aga isand Mäeberg oma saapaid ei hoia, tema mitte, ja sellepärast on tema saabastel puhastades hoopis eriline kõla ja hääl. Jah, isand Mäebergi saabastel on puhastamisel midagi hääletaolist ja sellest tunneb Indrek nad kõigi teiste saabaste hulgast. See
annaabi.ee 
