Tööstuses tekkis võimalus luua tehaseid ka mujale kui mere äärde, transpordi võimalus. Põllumajanduses tekkis võimalus oma tooteid kiiremini turule vedada(piima ja või vedamine). Kaubanduses suurenes ja kiirenes kauba pealevedu, inimeste vaheline suhtlus paranes sai liikuda kiiresti ühest kohast teise. Põllumajanduse kõrvale tekkisid tekstiilitööstused, paberivabrikud, metallitööstused, tsemendi- ja telliskivitehased, puidu-ja masinatööstus. Põllumajanduses tõusis esikohale piimakarjakasvatus, kahjuks ei jõudnud kõik endaale talu osta ja nad pidid töötama kas mõisas, sulasena, vabrikus jne. Talude päriseksostmine talupoegadele ja mujalttulnutele--> enamusel võlaga, mõisamaj-e lammutamine, ettevõtlike peremeeste väljakuj-e. Põllumaj. tähtsus suurenes, piimakarjakasvatus popul-ks. jõukad ja mitte
puidutööstus - oma metsamaterjali kasutamisel meiereid, tapamajad jne. põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks Toiduainetööstuse arengut soodustas nii siseturu kui ka välisturu laienemine. Piimatööstuses jätkus tootmise kontsentratsioon 1936.a. muudeti Riigi Turbatööstused riiklikuks aktsiaseltsiks Eesti Turbatööstused. 1937.a. alustati Tootsi briketitehase ehitamist (valmis 1939) 1936.a. asutati riiklik aktsiaselts Telliskivitehased . 1937.a. valmisid Aseri ja Sindi tehased. 1938.a. Tallinna tellisetehas. Uute riiklike tehastena rajati aktsiaselts Kunstkivitehased (1937), Vasalemma Murd 1923.a. hakati kasutama tolle, mis aitasid tööstusettevõtetel kindlustada siseturgu Tegevust alustasid: · Kilgase sukavabrik · a/s Rauaniit · elektrilambipatareide tehas Urania · osaühing Põhjala Saksa kapitali abiga rekonstrueeriti Tallinna tselluloosivabrik, ehitati aktsiaühing Eesti Kiviõli õlitehas
annaabi.ee 
