7 tehnika, siis Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga (must, pruun, punane, violetne) ja sellele maaliti valge värviga mustrid tehnika õitseng keskminoilisel ajal..Valgele lisandusid teised värvid punane, tumekollane. Mustrid olid algselt sirgjoonelised, siis muutusid elavamaks ja mitmekesisemaks. Ornamendid: kolmnurgad, kurvid, spiraalid, meander, lained, soonmuster, telliskivimotiiv. MÜKEENE Mükeene linn Homerose eepose "Ilias " kangelase Agamemnoni kodupaik, tähtsaim egeuse kultuuri keskus mandril.Arheoloogid on kindlaks teinud,et sealsel alal on olnud 9 linna, mille õitsengud vaheldusid III-II a.t.jooksul e.m.a..Homerose eeposes mainitud Trooja on järjekorras kuues (E.H. Gomrich,1997). Kultuuri elukorraldus sõjakas. Arenenud aga ka ülemere kaubanduslikud suhted Süüria, Egiptus, Sitsiilia.
sümmeetriliselt. Matmiskombed Lõuna-Kreetal tholosed; Kesk- ja Põhja-Kreetal veel ka koobastesse. Keraamika Kesk-Minose II perioodil rohkelt savist kujukesi (inimesed, loomad). Nõudes Kamarese stiil nimi Kamarese lähedalt sissevarisenud kultusekoopast, kust leiti rohkelt keraamikat. See stiil kõige dekoratiivsem, iseloomulik: heledad maalingud läikivmustal, punakal v violetsel foonil. Ornamendid: kolmnurgad, spiraalid, meander, lained, soonmuster, telliskivimotiiv, rosetid, aga ka taimed, loomad. Paleedes valmistatud savinõudel mõnikord väga õhuke sein munakoorkeraamikaks. Keraamika vorme v mitmeid: nt väikese kõrvaga tassid, saledad peekrid, nn teekannud jm. Kasutati varpimist: nõu pind kaeti vedela saviga, seejärel põletati. Nii saadi ühtlaselt kore välispind. Savinõusid veeti ka välja, nt Egiptusesse. Paleedes valmistatud ja kasutatud keraamika palju peenem, kui asulates tarvitatu. Kesk-Minose ajal võeti kasutusele potikeder
annaabi.ee 
