Compostella kloostrikirik Itaalia: mitmekesine arhitekt., palju riike ja linnriike, Lombardia: algul lameda laega basiilikad, võlvimine Pr. eeskujul, Modeena katedraal; Veneetsia: tugevad idamaised mõjud, Püha Marcuse katedraal, Pisa toomkirik (Toscanas);Firenze: San Miniato al Monte kirik; Rooma: ehituskunstis tõstine tagasilöök Saksamaa: romaanistiil oli kõige kauem; massiivsus; eeskujuks oli Pr.maa; Mainz, Wormsi ja Speyer katedraalid; Lübecki katedraal, eeskujuks Baltimaadele (telliskivikirikud) Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj Kujutav kunst: maalikunstil suur tähtsus, piiblit seletasti läbi maalide, kirikud kaetud piltidega, miniatuurmaal(raamatumaal) tähtis; inimfiguurid polnd loomutruud (pikad, üleni riides); keskuseks oli Pr.maa, palju koolkondi Lõuna-Pr.maa koos Põhja-Hispaaniaga kalligraafiline laad, apokalüptilised teemad; Ida-Pr.maa kuni Belgiani ja lõunas Kataloonia tugev Bütsantsi mõju, lasuurne(erksinine) toon
59 Skandinaavia maades ning Baltikumis. Kolmelööviline basiilika on lahendatud klassikalises gooti süsteemis tugikaared, kooriümbriskäik, kabelipärg. Eksterjööri peamise dekoratiivse efekti moodustab telliskivist laotud mustri ja sileda seinapinna vastandamine. Samu põhimõtteid on rakendatud ka Rostocki Maarja kiriku dekoratsioonis, Bad Doberrani kloostrikirikus jne. Nimetatud telliskivikirikud kuuluvad koos paljude teistega nn. hansa gruppi. Hilisgootika perioodil ehitati palju nii hansalinnades kui ka Svaabimaal, kus kujunes välja Saksamaale iseloomulik sakraalehituse tüüp: kolme- või kahelööviline, väga vähe eenduva või hoopis puuduva transeptiga, ühe fassaaditorni ja kabelipärjaga kodakirik. Hilisgooti ehitustes kasutatakse palju tähtvõlve (Annabergi Anna kirik, 1499-1525). Arvukalt oli
annaabi.ee 
