Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh. Piiskopilinnus, mille ehitamist alustati 1224, järgis tõenäoliselt eestlaste linnuse põhiplaani. 1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile. Kõigepealt ehitati välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti telliskiviehitisi. Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on olemas midagi sellele sarnast. 13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torniga kaheks.
sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Inkade ehitisi iseloomustavad trapetsikujulised ukse ja aknaavad, ning skulptuuridel kaunistuste puudumine. Erandina leidub ka telliskiviehitisi. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg
hakkas liikuma Leedu enda raha Litvid. Oluline kaubanduspartner oli Riia mida mööda läks oluline kaubatee läände, teine kaubatee läbi Poola Masowia. Suhted Saksa Orduga komplitseeritud. Venemaa annekteerimine avas aga kaubateed itta ühendus Musta merega. 13. ja 14. saj on teada hulk Leedu kaupmehi kelle nimesid on Riia võlaraamatus. Käsitöötoodete kvaliteedi märgatav tõus. Eeskätt ehituse ja relvade valmistamise ajal. Ehitati mitmeid telliskivi kindlustusi. Üks varasemaid telliskiviehitisi Mindaugase katedraal 13. saj keskel. Leedu valitsejad üritasid soodustada kaupmeeste ja käsitööliste migratsiooni ning Gediminase ajal sai sellest selge poliitika. Tekkisid ka mitmed kaupmeeste ja käsitööliste asulad. Riigi tipus oli suurvürst, kes valitses monarhi ja autokraadina maad, mis nominaalselt oli tema oma. Suurvürst oli ka ülemkohtunik ja ilmselt ka ülempreester. Kohustuseks kaitsta maad ja sõlmida lepinguid. Valitses selge vürstide hierarhia
annaabi.ee 
