Eesti kattus suhteliselt tihedalt kivilinnustega. Esimese linnuse ehitamist otepääle alustati 1224. See on ka vanim teadaolev telliskiviehitis. Kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus. Konvendihoone oli orduvendade elukoht. See asus Viljandi linnuses. Tornlinnused. Arhitektuur ja raidkivikunst. Suurem osa sakraalarhitektuur. XIII kirikutes kajastub romaani elustiil, millesse hakkab tungima gooti stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing.
· Kaob trifoorium · Tihti esineb kodakirikut · Ulmi toomkirik o Telliskiviehitised Sileesias o Profaanarhitektuur Jääb Prantsusmaa, Madalmaade ja Itaalia kõrval varju o Kindlusearhitektuur Esmajoones kaitse otstarve Marienburg · Saksa telliskiviarhitektuuri tippsaavutus · Eeskujuks paavstide loss Avignonis Linnakindlustused · Kesksel kohal väravatornid o Holstentor Lübeckis o Il. Gooti kujutav kunst Prantsusmaal. · Skulptuur o Plastika saavutab võrratu täiuse o Katedraalides skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osadega
vajasid kindlat kaitset. XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil. XII kirikutes kajastum tomaani ehitusstiili, kuhu hakkab gooti stiil sisse tungima. XIV sajandil pääses võidule kõrggootika. Kerkisid Toomkirikud, Tallinnas paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-2345 1340-ndatel aastatel kuulus maa veel Taanile, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle, selles olukorras pidas kuningas paemaks Eestimaa maha müüa. Ordu aga, kes oli eelmisel sajandil vaid olude snnil pidanud leppima P-Eesti jäämisega Taani alla, pidas end kindlalt kõnealuse maa tulevaseks valdajaks. Ostu-müügi leping oli Taani ja Saksa ordu vahel juba sisuliselt otsustatud. aega, mis kulus maa vahetamisele
annaabi.ee 
