talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Varaseim võlv oli silindervõlv, üsna pea leiutasid roomlased aga ka ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Võlvide ehitamisel kasutasid roomlased peamiselt kolme süsteemi. Esimesel juhul moodustus võlv külg külje kõrvale ehitatud kaartest. See moodus andis võimaluse ehitada võlvi ainult kividest. Teine moodus rajanes sellele, et kivi- või telliskaared ehitati üksteisest teatud kaugusele ning vahe kaeti pikkade tellistega. Kolmanda ja kõige enam kasutatud võimalusena täideti kaarte vahe betooniga. Alustanud tavalistest toorsavitellistest ehitistega, laoti alguses seinad kuivalt, ilma mördita, kusjuures kandedetailide tarbeks kasutati kõva lubjakivi ehk travertiini. Et toortellis kohe laiali ei pudeneks, hoiti teda enne ehitamist valmina kuni kaks aastat. Alates 1. saj pKr sai
Varaseim võlv oli silindervõlv ( mõnikord madalam kui pool silindrit ), üsna pea leiutasid roomlased aga ka ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Võlvide ehitamisel kasutasid roomlased peamiselt kolme süsteemi . Esimesel juhul moodustus võlv külg külje kõrvale ehitatud kaartest, see moodus andis võimaluse ehitada võlvi ainult kividest. Teine moodus rajanes sellele, et kivi- või telliskaared ehitati üksteisest teatud kaugusele ning vahe kaeti pikkade tellistega, kolmanda ja kõige enam kasutatud võimalusena, täideti kaarte vahe betooniga. Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid, tegelikult aga välistasid samba konstruktiivse rolli, see oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus pika range korra kohaselt. Siin ilmnesid ka erinevused kreeklastega - kui kreeklastel oli nii hoone kui ka selle dekoratiivne
annaabi.ee 
