2 paari saledaid ristikujulise lõikega piilareid eraldavad kesklöövi kitsastest külglöövidest ning määravad selle võlvikute ruudukujulise põhiplaani. Interjööri vormirangust ja kõrgusesse pürgivat üldmuljet suurendavad vertikaalselt astendatud seinaliseenid ja nurgaturbad on asendatud seinapinda vabaks jätvate konsoolidega. Kõrge kitsavõitu võidukaar jätab suure ja valge kooriruumi suhteliselt eraldatuks. Väliskujunduses domineerivad tellisgootikale omased viilukaunistused, mis viilu külgedel friisina kulgedes koosnevad astmetena tõusvatest petiknishidest ja kaartest. Kiriku lääneseinas on suur tellisportaal, teine lõuna seinas on dolomiidist. Nõo kirik on kaitseehitis. Lõunaportaali kaitseks oli konsoolkividele ehitatud piginukitaoline ärkel, mis oli ühendatud kirikus asunud kaitsekäiguga. See kirik on ainuke põhiosas säilinud keskaegne sakraalehitis. Mahult tagasihoidlik, kuid meisterlikult komponeeritud arhitektuuriteos.
Järvamaa kirikutest veel ainult JärvaMadisel). Portaali kohal on tavapärase ümarakna asemel pikk teravkaarne aken (nagu ka Järva 15 Peetris), mis rõhutab hoone pikitelge ja muudab lääneseina kunstilise lahenduse huvitavamaks. Idafassaad on kaunistatud petikniide kompositsiooniga, mille keskne motiiv on gooti akna ehisraamistik. Nii lääne kui idafassaadi kujundus, kus ehismaterjalina on kasutatud tellist, sarnaneb PõhjaSaksa tellisgootikale. Toetudes mainitud analoogiale, võib väita, et Türi kiriku (Lisa4) viilukaunistused pärinevad 14. sajandi algusest. Türi kiriku omapära on ka, et sel on peale lääneportaali veel lõunaportaal, mis rikkaliku kujunduse järgi otsustades võis olla tähtsaim sissepääs. Lõunaportaal paikneb nelinurkses ehisseinas, on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Sammaste ja nende vaheposti kapiteelivööd kaunistavad lehemotiivid, mille vahele on paigutatud üksik peamotiiv.
annaabi.ee 
