paekivist tööstuskorpus. Vabrik sisustati moodsate auru jõul töötavate masinatega. 19. Saj. teise veerandi suurim tööstusettevõte Eestis oli 1832 1834 a. Sindi mõisa rajatud kalevivabrik. Selle asutas Riia kaupmees J. C. Wöhrmann. Kärdlas rajas kalevitööstuse K. Unger-Sternberg. Eesti kalevitööstust iseloomustas uute tööstuslike suurettevõtete rajamine, kus kasutati masinaid. Tekstiilitööstuse järel oli Eestis teisel kohal klaasi- , tellise- , ja lubjatööstus. Suur tellisevabrik oli tallinnas. Pabertööstuse tehniline varustatus oli Eestis tolle aja kohta heal tasemel. Suurim paberivabrik asustati Tallinna Ülemiste järve lähedale 1841 a. Teistest tööstusharudest väärivad märkimist metalli- ja masina, tiku- , keemia- , naha- , viina- ja õlletööstus. Rajati uusi saeveskeid. Keemiasaadusi tarbisid kõige rohkem riidevärvimise ettevõtted. Eestis algas 19. Saj. teisel veerandil üleminek manufaktuuril vabrikule, seega võime kõneleda
ühine turg • Tööstus paisutati lähtuvalt Vene impeeriumi huvides Tööstuslinnade elu • Tööstuse areng Eestis toimus sajandi keskel • Suurtööstuse põhiharudest oli Eestis sel perioodil kõige arenenum tekstiilitööstus • Kalevitööstuse keskuseks kujunes Narva • Tallinnas tegutsesid mitmed tööstusettevõtted: keemiatööstus, masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus, puidutööstus, toiduainetetööstus, paberitööstus, suur tellisevabrik ja ehitusmaterjalitööstus • Paberitööstus oli Eesti aja kohta hea tasemel • Pärnu kujunes oluliseks väljaveosadamaks, mille kaudu läks Lääne - Euroopa turgudele Eesti vili, lina ja puit • Valgas tegutses enamasti masinatööstus ja metallitööstus Põllumajandus 19. sajandil • 19. sajandi teisel veerandil algas Eestis põllumajanduse spetsialiseerumine • Konkurents vene sisekubermangude põllumajandusega soodustas põllumajanduse arengud Baltimaades
toimus tulekahju, ning sealseid ehitustöid. Räpina kihelkonna suunas hakkab mitmel pool silma Lõuna- Eestile tüüpiline laastukatus. Leevaku küla on tuntud oma vana viljaveski poolest, mis 40.ndatel aastatel ehitati ümber elektrijaamaks. Sellel teemal on kirjutatud ka Juhan Smuuli "Järvesuupoiste brigaad". Oleme Eesti pikima, Võhandu jõe, alamjooksul. Siin võib kohata ka Lõuna- Eestile iseloomulikku saviseina. Eesti Vabariigi algusaastatel otsustati siia ka ebaõnnestunult tellisevabrik rajada (2), millest on alles ainult korsten Räpina linn on Kagu- Eesti tõmbekeskus. Läbi linna sõites möödume paisjärve kaldapealsest baroksest kirikust- kukk tornis (nagu Lõuna- Eesti kirikutel ikka kombeks), Kiodoski restoranist/Räpina hotellist (mis alles hiljuti on korda tehtud). Sõidame üle Võhandu jõe, võime näha Räpina paberitööstust. Üle järve paistab mõisahoone, mõisapark, kus paikneb Räpina aianduskool.
Samuti korraldatakse rannakülades erinevaid kultuuri- ja vabaõhuüritusi. Populaarseks suvelavastuste paigaks on Viinistu keskus, Käsmu kaptenitekülas toimuvad aga arvukad kontserdid ning pärimusmuusika festival Viru Folk. Rannikumadalikul asub väga palju ning erinevaid pärandkultuuri objekte, mis aitavad ilmestada erinevate ajalooetappide mõjutusi ala kujunemisel ning arengul. Leidub nii tööstuslikke objekte (nt Jägala puupapivabrik, Mustoja tellisevabrik), ühiskondlikke hooneid (Kiiu vallamaja, Saka rahvamaja) kui muinasaegseid linnamägesid (Eru linnamägi). Pärandkultuuri kontekstis on oluline välja tuua ka rannikumadalikule jäävad mõisad (sh Saka, Sagadi, Vihula, Kalvi jt), mis on sageli kasutust leidnud populaarsete puhke- või 9 konverentsikeskustena ning mängivad piirkonna turismi elavdamisel olulist rolli. Viimaste
annaabi.ee 
