Mida suurem on ahju mass, seda suurem soojushulk tuleb ahjule anda, et saavutada sama temperatuuri muut. Erineva massiga kehade soojendamiseks sama tempera- tuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Ahjud tehakse tavaliselt telliskivist, kuid need võiks teha ka mingist muust ma- terjalist, näiteks terasest. Võib valmistada kaks sama massiga ahju, üks terasest, teine tellistest. Terasest ahju kütmiseks niisama kuumas kui on tellisahi, kulub ligikaudu kaks korda väiksem soojushulk. Erinevast ainest keha soojendamiseks sama tem- peratuuri muud võrra kulub erinev soojushulk. Viimane tuleb ilmsiks ka toidu soojendamisel mikrolaineahjus. Rohkesti vett sisaldavat toitu tuleb soojendada söö- miseks sobiva temperatuurini tublisti kauem kui toitu, mis sisaldab vähe vett. Katse keha soojendamiseks vajamineva soojushulha leidmiseks Füüsika on katseline teadus. Katseid tehes püütakse kindlaks teha looduses valit-
põrandaküte 6003 Pumbaga Pliidil potis Puudub Ahi, elektriradiaator, Uus kaabeldus toas 6004 Ämbriga Puudub Massiivne Setu ahi Uus kaabeldus kaevust 6005 Ämbriga Pliidil potis Puudub Massiivne Setu ahi Vana kaabeldus kaevust 6006 Ämbriga Puudub Suur tellisahi Uus kaabeldus kaevust 6007 Pumbaga Mahtvee- Keskküte Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: (maaküte), tellisahi köögis elekter 6009 Ämbriga Pliidil potis Puudub 2 ahju ja pliit Vana kaabeldus kaevust