tegutsemisvaldkonnast ja seetõttu on õigustatud nende võrdlemine ainutl valdkonnasiseselt. Enamsti jääb see vahemikku 10-30%. Mida väiksem on nimetatud protsendimäär, seda efektiivsemalt töötavad ostuosakonda ja ladu. Tellimiskulud on seotud tellimuste ümber tehtavate tööga ja nendeks on tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks, infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ning tarnete jälgimiseks. Samuti tarnete jälgimise ja areldamisega seotud kulud. Tellimuskulu määrab ühe tellimuse kohta on võimalik oluliselt vähendada tellitavate koguste suurenedamisega. Puudumiskulud on põhjustatud kaotatud müügist nii lühi- kui ka pikema perioodi jooksul, järeltellimustest ja tootmise osalisest või täielikust seiskumisest. Puudumiskulud tootmises võivad osutuda vägagi suurteks. Tavaliselt on puudumiskulusid kõige keerukam arvutada ja enamasti jäetakse need kindlaks tegemata. Samal ajal on puudumiskulude arvutamine ja
nõudluse ja püsivate kulude juures on kujutatud joonisel 8. Majanduslikult optimaalse tellimiskoguse leidmisel arvestatakse, et kogukulud moodustuvad kaupade tellimis- ja ladustamiskuludest ning tellimuste arv peaks olema selline, et nende summa oleks minimaalne. D ICQ TC S Q 2 Kogu kulud Tellimiskulu Ladustamiskulu D – nõudlus, tükki/ajaperioodil (kuu, aasta) S – tellimuskulu, euro/tellimus C – kaubaühiku maksumus, euro/ tk I – ladustamiskulu, protsent aasta keskmisest varude väärtusest Q – tellimiskogus, tk Joonis 8 Kaubavarude uuendamine, kus a näitab maksimaalset ja c reservvaru suurust laos. Punktis b tehakse uus tellimine, kusjuures uue partii tarneaeg on T. 26 Matemaatiliselt väljendab eespool toodud suuruste seost nn Wilsoni valem, mille
annaabi.ee 
