miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes lasi end ristida 988.a. Arhitektuur:Tähtsamad ehitised on kirikud, enamasti ristkuppelkirikud ,tihti mittelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas(rõdu)koor,vanemad kirikud ka telkkatustega torniga, hiljem sibulkuplid.Kirikus eraldab altarit koguduseruumist ikonostaas-ikoonide sein. Sellel on kõik pühapildid kindlas kohas ja järjestuses. Kiiev:sofia katetraal-algselt 5-lööviline, hiljem ehitati kummalegi küljele juurde 2 löövi, iga lööviidaosas on apsiid. Kremle-ilmalikest ehitistest on säilunud kindlustusehitis Skulptuur peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi:
lõpp) on selgelt vene meistrite töö. Kõikide kirikute siseruumid on kaetud freskomaalingutega, altari ees aga kõrgub pildisein e. ikonostaas, mis alates 15.sajandist sai vene kirikuinterjööri lahutamatuks osaks. Kremli sakraalehituste pidulikku ansamblit kroonib 39 16. saj ehitatud 80 meetri kõrgune Ivan Suure kellatorn (arh. Bon Frjazin). Pidevalt kindlustati uute müüridega kogu Kremlit, telkkatustega kaeti Kremli tornid 17.sajandil. Aastasada varem, kui Venemaa oli juba toibunud tatari-mongoli ikkest ning ise naaberalade vallutamise plaane pidas, jätkus hoogne kirikute, kloostrite, kindluste ja bojaaride losside ehitamine. Puitarhtektuuri eeskujudest otsiti tõeliselt venelikku ning püüti seda siis rakendada ka kiviehitistes. Vene põhjaaladel oli ammust ajast ehitatud puidust tornitaolisi kirikuid, mis olid kaetud telgisarnase katrusega. Kiviarhitektuuris on taolise laadi
annaabi.ee 
