PROBLEEM: Teada on kujundi mõõtmed ja paiknemine mingi (vabalt valitud) teljestiku suhtes. Vaja on arvutada kujundi pinnakeskme koordinaadid (selles teljestikus). Kujundile on näiteks määratud kaks paralleelset teljestikku: y1z1 ja y2z2 (Joon. 5.6.): · z2-telje koordinaat y1z1-teljestikus on a ning y2-telje koordinaat y1z1-teljestikus on b; · kujundi staatilised momendid nende teljestike suhtes on seotud (vastavalt definitsioonidele) valemitega: S y 2 = z 2 dA = ( z1 - b )dA = z1 dA - b dA = S y1 - bA A A A A ; S z 2 = S z1 - aA · kui y2z2-teljestik oleks keskteljestik (telgede ristumispunkt on pinnakese), siis:
PROBLEEM: Teada on kujundi mõõtmed ja paiknemine mingi (vabalt valitud) teljestiku suhtes. Vaja on arvutada kujundi pinnakeskme koordinaadid (selles teljestikus). Kujundile on näiteks määratud kaks paralleelset teljestikku: y1z1 ja y2z2 (Joon. 5.6.): · z2-telje koordinaat y1z1-teljestikus on a ning y2-telje koordinaat y1z1-teljestikus on b; · kujundi staatilised momendid nende teljestike suhtes on seotud (vastavalt definitsioonidele) valemitega: S y 2 = z 2 dA = ( z1 - b )dA = z1 dA - b dA = S y1 - bA A A A A ; S z 2 = S z1 - aA · kui y2z2-teljestik oleks keskteljestik (telgede ristumispunkt on pinnakese), siis:
Liitkujundi staatiline moment (mingi telje suhtes) on võrdne osakujundite staatiliste momentide summaga (sama telje suhtes) 3.11 Kuidas on seotud sama kujundi inertsimomendid, mis on arvutatud rööpsete telgede suhtes? Liitkujundi inertsimoment (mingi telje suhtes) = osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) Telginertsimomendid rööpsete telgede suhtes: I M= I K +e2A Tsentrifugaalinertsimoment rööpsete teljestike suhtes: I MM =I KK+ e1 e2 A 3.12 Millised on kujundi peateljed? Kujundi peateljed on teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 3.13 Mis on kujundi peainertsimomendid? Peainertsimomendid on kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 3.14 Millised on peainertsimomentide väärtused? Iyz=0 Iy=max, Iz=min (või vastupidi) 3.15 Kuidas hinnata, kumba peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem?
T 1 2 3 4 Joon. 55 9. AKSONOMEETRIA Aksonomeetria meetod seisneb selles, et objekti kujutis konstrueeritakse tema punktide koordinaatide järgi etteantud teljetiku kujutise baasil, kusjuures koordinaatlõigud mõõdetakse telgede kujutiste sihis. Aksonomeetria põhiülesanne on koordinaatteljestikust sobivate kujutiste saamine. 9.1. Aksonomeetriliste teljestike liigitus Aksonomeetrilised teljestikud võib jagada järgmiselt: 1) tsentraalaksonomeetria (teljestiku projekteerime tsentraalkiirtega); 2) paralleelaksonomeetria (teljestiku projekteerime paralleelkiirtega), mis jaguneb: a) kaldaksonomeetria - projekteerimiskiired kaldu, b) ristaksonomeetria - projekteerimiskiired risti. Käsitleme ainult paralleelaksonomeetriat ja peame silmas, et kehtivad kõik paralleelprojekteerimise kohta käivad laused (vt. 1.2.).
läbi loogika ja tagasiside. B.Brady: Predictive Astrology Eksimuste tagasiside Iga astroloogi elus on hetki, mil ennustamine ei klapi tegelike faktidega. Need ei tohiks olla mureajad või ajad, mida soovitakse unustada, sest see võib olla kõige kasulikum aeg üleüldse. Vead on tagasiside süsteemile. Kui viga on Kotka (süsteem) territooriumil, siis on see suurepärane võimalus on tehnikate parandamiseks. Kotkas saab teljestike süsteemi kasutades kolmel klassikalisel viisil läbi kukkuda. Iga läbikukkumist tuleks kõigepealt nende nelja punkti suhtes kontrollida: 1) vale sünniaja kasutamine 2) vale majadesüsteemi kasutamine 3) valede valitsejate kasutamine 4) kasutatav tehnika ei tööta Kui asi on seotud esimese kolme punktiga, siis on tulemused rahuldavast kaugel. Kui ükski kolmest punktist ei ole asjasse segatud, siis tuleb tõdeda et variant neli võib õige olla
annaabi.ee 
