(1913. a. 40 milj., 1929. a. 332 milj.$). 1929 alanud majanduskriis teravdas klaasivõitlust. 1930 kõrvaldas kindral J. F. Uriburu sõjalise pöördega võimult radikaalid ja kehtestas terroristliku diktatuuri. Ka presidentide A. P. Justo (1932-38), R. M. Ortizi (1938-42) ja R. S. Castolli (1942-43) ajal kontrollis armee poliit. elu; Argentina muutus saksa fasistide peamiseks tegevusbaasiks Ladina Ameerikas. II Maailmasõjas säilitas Argentiina teljeriikidele kasuliku erapooletuse ja kuulutas alles märtsis 1945 Saksamaale ja Jaapanile sõja. 1943. a. Profasistliku juunipöörde tagajärjel saavutas 1945 ainuvõimu J. D. Peron. Presidendina kehtestas ta 1946 sõjalis-natsiolistliku diktatuuri, mida iseloomustas riigikapitali sektori tugevdamine. 1950. a-te majanduslikud raskused aitasid kaasa Peroni populaarsuse vähenemisele ja ta kukutamisele 1955. 1955-58 oli võimul kindral P. Aramburu, 1958-62 leppimatute radikaalide esindaja A. Frondizi
jõudnud Pariisi vabastada. Erinevalt NSVL-st ei jäänud UK ja USA pealt vaatama. Pariisi vabastamine kahe jõu koostööna (UK + USA ja ülestõusnud). 9 1944. aasta sügisel Teljeriikide arv vähenes, sest Jätkusõjas (Soome vs NSVL) oli Soome sunnitud paluma, et sõlmitaks vaherahu, seega Teljeriikidest lahkus Soome. Edasi tungis NSVL ka Rumeeniasse ja Bulgaariasse (toimus valitsuse vahetus NSVL kaasosas, need ütlesid liidust lahti ja kuulutasid Teljeriikidele sõja). Saksamaa alustas oma vägede väljatõmbamist Balkanilt, kartis, et jäävad sinna lõksu, kui NSVL peale tungib. Jaanuaris need alad, mis olid Saksamaa poolt okupeeritud või liitlased, on vähenendud. Prantsusmaa, Belgia jne vabastatud. Idast ja läänest viimane pealetung Saksamaale. Idast lahkus koos taganevate Saksa vägedega ka osa elanikkonnast (kardeti Nõukogude võimu). 21.01.2016.
annaabi.ee 
