Kehamass 32...50 kg (Eestis ktitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik Levinud kogu Eestis ning ldiselt peaaegu kogu phjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Grnimaal ning igilume ja -jga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Phja-Ameerikas ja Lne-Euroopas. Meie looduslikes kooslustes on hunt loomulik lli. Seal, kus ta hvitatakse, hivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad ja metsistunud koerad. Nemad aga ei suuda asendada hunti. Seda teades peame andma rahu telisele hundile ning korraldama tema kaitset nii, et hundilgi oleks kodu koht, kus ta saab les kasvatada oma pesakonna. Peame jtma neile nii palju ja sobivaid paiku, et hundimammi saaks ajada asju hundipapiga ja kummalgi neist poleks vaja minna kla koeri kosima. Kllap ka vhesed hundid hoiavad meie pdra, kitse ja seakarju degradeerumast ja peletavad metsast hulkuvad koerad, kes laastavad loomapopulatsioone, teostamata seejuures iget looduslikku valikut. Arvukus 1997
Need muutused on peaaegu alati dikteeritud turu poolt - Aasia turud eelistavad uhkeid pudeleid ja kuldseid etikette; Euroopa tarbijad on rohkem konservatiivsed ja eelistavad omapäraseid pudeleid; ameeriklased jälle rhuvad rohkem brandi nimele kui pakendile. Paljud kvaliteetsed konjakid on saadaval nii esinduslikus karahvinpudelis (decanter), kui ka tavalises n.ö. täitepudelis, mille hind vib olla kuni poole odavam. Kokkuvtteks vib öelda, et telisele konjakitundjale on ilusatest siltidest ja uhketest pudelitest ikkagi tähtsam selle sisu. Tootmispiirkonnad Konjaki valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi.
merevaiguvärvi silmad ja roosa nina. Tähelepanelikul vaatlemisel selgub, et vaarakoera saba ots on valge. Seda nimetatakse laternaks, mis legendi järgi aitab jahimehel jälgida oma koera liikumist krges rohus jahti pidades hoiab vaarakoer oma saba krgel ja seega paistab "latern" kaugele. Näitustel on "laterna" olemasolu väga tähtis. Samas vib latern koosneda ainult kahest-kolmest valgest sabaotsakarvast, mille olemasolu on ühele telisele vaarakoerale äärmiselt tähtis vähemalt edukaks osalemiseks näitustel. Vaarakoer on jahikoer ja seega vajab ta jooksmiseks palju ruumi. Samas on ta iseloomult väga sbralik, lojaalne ja truu. Vaarakoer oskab punastada, mis juhtub kas suurest rmust vi vastupidi, häbelikkusest. Punastades muutuvad vaarakoera nägu ja krvad punaseks ja tema niigi roosa nina veelgi roosamaks. 19/ 19/31
annaabi.ee 
