II SiO2 järgi: ➔ happelised- SiO2 75% ➔ heledad keskmised- SiO2 65% ➔ heledad aluselised- SiO2 52%, kvarts pole nähtav ➔ tumedad ultraaluselised- SiO2 40% ➔ ülekaalukalt mustad leeliselised- SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20% 45. Maakoore kurrutusliikumised Kurrutusliikumised-kivimite laineline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Võib toimuda nii horisontaal-, kui ka vertikaaljõudude mõjul. Kurrutused liigitatakse telgpinna asendi või ka nupu kuju järgi. Kurrutused võivad olla nii suured, et tekib ülekurrutus. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 46. Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lōhesid allapoole Veehulga sessoonse kōikumise vöö - kiht, mis perioodiliselt küllastub pōhjavetega
kraadi), öeldakse, et kurd on isoklinaalne. Telje pinna järgi: sümmeetriline, asümmeetriline, sukelduv, ülepaindunud, lamav. 104. Kurru elemendid lukk, tiivad, telgjoon, telgpind. Kurru kummatki külge nimetatakse tiivaks. Kurru lukk on joon, mis jagab kurru kaheks tiivaks. Kurru telgpind on pind, mis ühendab järjestikuste kurrukihtide lukkjooni. Tasapinnalist telgpinda nimetatakse telgtasandiks. 105. Kurdude liigitus kurru telgpinna orienteerituse järgi: püst-, kald- ja lamav kurd. Kaldkurrud. Telgpinnad on kaldus, kurrutiibade kallakussuunad ja kaldenurgad on erinevad. Lamavad kurrud. Telgpinnad on horisontaalsed. Püstkurd. Kurru tiivad on vertikaalsed (isoklinaalne kurd). 106. Kurdude peamine esinemiskoht orogeenis kurrutuse ja pealenihete vöönd Orogenees e. mägede teke (inglise k. orogeny). Orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline
annaabi.ee 
