sünteesitud produktid. 2. mediaalsest e keskosast, kus valgud glükolüüsitakse. 3. trans- e küpsevast poolusest, kus formeeruvad sekreedisõmerad või esmased lüsosoomid. 22. Mis on somiidid ja mis neist kujunevad Intraembrüonaalne mesoderm tiheneb keskjoonel, moodustades pikisuunalised mesodermisambad; sammas jätkub lateraalselt intermediaarse mesodermina, mis lateraalselt järk-järguliselt madaldub lateraalseks mesodermiks. Kolmanda nädala lõpuks telgmine mesoderm hakkab jagunema paarilisteks kuubilisteks kehakesteks e somiitideks, mis paiknevad areneva neuraaltoru mõlemal küljel. Somiitidest areneb suurem osa skeletist, lihaskond ja ka pärisnahk Somiidid diferentseeruvad: sklerotoom (roided ja lülisammas), müotoom (algsed lihasrakud), dermatoom (pärisnahk); umbes 38 paari somiite tekib nn somiitide arengu perioodil (20.-30. päev), lõpp-kokkuvõttes moodustub 42-44 paari
Patsiendi vastuvõtmisel haiglasse esineb samasugune kliiniline sümptomaatika nagu uurimisel õnnetuspaigas. Kompuutertomograafia lülisambast ja koljust näitavad kaheteistkümnenda rinnalüli ning esimese ja teise nimmelüli murde koos lülisambakanali ja vasakpoolsete lülidevaheliste mulkude samaaegse kitsenemisega. Märgid kolju- või ajuvigastusest puuduvad. Haiglas vabastatakse kirurgiliselt seljaaju ja närvijuured survest ning stabiliseeritakse murd. Oluline anatoomia Lülisammas, telgmine elund, on kere liikuv tugi ja paistab küljelt vaadatuna kahekordse S-kujulise sambana. Inimesel koosneb see tavaliselt 33 lülist: 7 kaelalüli (lülisamba kaelaosa), 12 rinnalüli (lülisamba rinnaosa), 5 nimmelüli (lülisamba nimmeosa), 5 ristluulüli, mis on 15.–20. eluea jooksul omavahel kokku kasvanud ristluuks (os sacrum), ja 4 õndralüli, mis moodustavad õndraluu (os coccygis). Lülisamba lüli koosneb eespool (ventraalselt) paiknevast lülikehast, mis läheb tagapool üle
annaabi.ee 
