kujutise vilkumisest, kolmandaks ei lange televiisori valguse spekter ühte päevavalguse spektriga. Televiisori vaatamisel sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus. Oluline on vaadata televiisorit õiges kauguses, mida suurem on ekraan, seda suurem peab olema kaugus silmadest, mitte vähem kui 1,5....2 m. Soovitatav on, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisoriekraanile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. 4 4. ARVUTI MÕJU SILMADELE Arvuti iseenesest ei ole kahjulik. Inimene lihtsalt pingutab arvutiga töötades tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad hägusad ja kuna silm tagajärjetult
Kahjuks on troposfääri mõju praktiliselt võimatu korrigeerida, tema mõju on aga siiski väiksem ionosfääri omast. Hoolimata aatomikellade täpsusest ja seirejaamade valvest ei ole kõik muutused kellade töös korvatavad. Viga, mille tekkimises ei saa süüdistada satelliite ja vastuvõtjaid on nn. signaali mitmeteelisus, mille puhul signaal ei tule otse vastuvõtjasse, vaid peegeldununa mõnest pinnakattest (näiteks plekk-katusest). Samaveaallikas toob näiteks varjud televiisoriekraanile. Viimase põlvkonna vastuvõtjad kasutavad küll vastavaid antenne ja programmkava, kuid lõplikuks seda lahendust pidada ei saa. GPS mõõtmiste suurimaks veaallikaks oli pikka aega nn. piiratud kasutatavus (S/A- selective availability). Viimane oli tingitud USA Kaitseministeeriumi poolt teadlikult ebatäpsemaks muudetud satelliitide rajaparameetritest ja ajaparandustest. Asukoha määramise täpsust mõjutab ka satelliitide omavaheline paiknemine ehk satelliidigeomeetria
annaabi.ee 
