küsimus langes välja. Kõige suurem kartus oli inimröövi vastu - 45% inimestest kartis et neid röövitake. Teine osa küsitlusest hõlmas endas küsimusi seoses meediakanalite kasutamisega. Kui sagedasti kuulavad inimesed raadiot. Vastamise skaala oli ühest neljani: 4- kuulan palju ja 1- ei kuula üldse. Ajalehtede lugemist arvutati nii, et nädalapäevad korrutati sellega kui vastaja vastas, et milliseid kolme ajalehte ta loeb. Telekatunde mõõdeti televaatamise arvuga ning päevauudiste vaatamise statistikatega. Teoreetiline taust Vincent Sacco (1982) on kirjeldanud meedia ja kuritegevuse suhet järgmiselt: Väide, et massimeedia annab arusaama kuritegude otsestest põhjuslikest mõjudest, on mõtlemapanev. See seisukoht tugineb kolmele eeldusele : esiteks, kuna enamikel inimestel puudub otsene isiklik kogemus raskete kuritegudega, siis avalikkuse arusaamade ja tundmuste peamine
bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor saada informatsiooni selle kohta, kui palju aega veedab Lähte kooli õpilane televiisorit vaadates ning milliseid telekanaleid ja telesaadete zanre ta eelistab. Lisaks sellele analüüsis autor TNS Emori teleauditooriumi ülevaate andmete põhjal eestlaste tüüpilisi televaatamise harjumusi ning võrdles saadud tulemusi Lähte kooli õpilaste vastustega. Uurimistöö koosneb viiest suuremast peatükist. Esimeses teooriapeatükis ,,Telemeedia olemus" kirjeldab autor telemeedia iseloomulikke jooni ning eesmärke. Alapeatükkidena on välja toodud telejaamade jagunemine Eestis ning kolme uuritava telekanali üldiseloomustus. Teises peatükis antakse ülevaade Eesti telemeedia ajaloost aastatel 19551990. Kolmas
annaabi.ee 
