peeglisse, mis temaga tehakse. Ta muretseb rohkem saate kui huulepulga pärast!» Anu üheks trumbiks peetakse oskust liuelda liblika kombel üle teemadest, mida ta päris hästi ei valda. Samas heidetakse Välbale ette teravuse puudumist. Kuid vaevalt et urgitsemine, põrmustamine ja külaliste nurkasurumine «Terevisiooni» kontseptsiooniga sobikski. «Mõnele juhmimale papagoile võiks ta ikka koha kätte näidata!» suskab sellegipoolest üks teletoimetaja. Üks inimene, kellest Anu alati piiritu soojusega räägib, on tema ema Malle, sama energiline kui tütargi. Ühiskondlikult aktiivne Malle Välba on isegi Tori vallavolikogusse kuulunud. Reet Linna tunnistab, et nende soojadele suhetele vaatamata jätab Anu väga palju asju enda teada. Näiteks telemajas ei tea tema eraelust keegi kuigi palju. Anu sisemaailm Anu ei kipu enda sisemaailmast kellelegi väga midagi rääkima Ja saatejuhi roll on ju
6. Milline on ekstravertne inimene/töötaja/õppija? On selliseid inimesed, kes armastavad suhelda paljude inimestega. Neil on palju tuttavaid ja sõpru, kellele nad hea meelega räägivad oma mõtetest ja tunnetest. Käivad meelsasti sõpradega pidudel ja igasugustel üritustel. Vahel võib juhtuda, et lobisevad liiga palju ega ole seetõttu usaldusväärsed. 7. Millised ametid sobivad ekstraverdile? Põhjendus. Giid, juuksur, kosmeetik, teletoimetaja, lapsehoidja, lasteaiaõpetaja, hotelli administraator. 8. Mis on kultuuridevaheline õppimine? Kultuuridevaheline õppimine tähendab seda, et mõistmaks teisi, peab inimene tundmaiseennast ja paika, kust ta pärit on. See on õppimine sellises olukorras, kus kohaliku riigi kultuur põrkub mõne teise riigi kultuuriga. 9. Olles otsustanud minna õppima/töötama välisriiki, miks peab tundma sealse riigi haridussüssteemi? Maksusüsteemi?
annaabi.ee 
