suitsumaa. Keerukast Ameerika ja Tulemaa vahelisest väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti välja alles 1520. aasta novembri lõpul. Viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Ookeanil tegi Magalhaes märkimisväärse tähelepaneku - ta nägi taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Tee Indiasse muutus üha raskemaks. Hukkus üks laev, teine aga põgenes kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata. Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud nahka. Veel kolm kuud ja kakskümmend päeva purjetasid nad mööda ookeani, nägemata kordagi maad. Läbiti
Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks. On olemas kaht tüüpi täheparvi: hajusparved ja kerasparved. ( 4; lk.30 ) TEISED GALAKTIKAD Kui Fernando Magalhaes oma ümbermaailmareisil Vaiksesse ookeani jõudis, märkas ta taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele (siin loetletuile lisanduvad veel udukogud Andromeeda ning Orioni tähtkujus) on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi vaadeldavaid udukogusid. Ettekujutus "saar-maailmadest" tugevnes pärast spektroskoopia kasutusele võtmist. Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest koosnevat spektrit,
Päike asub süsteemi tsentrist 8,5 kpc kaugusel ning tiirleb selle ümber pea ringikujulisel orbiidil. Andmeid meie Galaktika ehituse kohta saame täheparvede ja gaasilise aine, eeskätt vesiniku paiknemisest. 3 2. TEISED GALAKTIKAD Kui Ferno Magelhes oma ümbermaailmareisil Vaiksesse ookeanisse jõudis, märkas ta taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Neid nimetatakse Magelhesi Pilvedeks. Esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi veedeldavaid udukogusid. 1771. a. Koostas C. Messier esimese udukogude kataloogi. Seda täiendasid omalt poolt perekond Herscherid. Kokkuvõttes oli nende poolt aastaks 1864 kataloogidesse kantud 5079 objekti. Ühtki neist ei õnnestunud tol ajal tähtedeks lahutada.
teaduses. Gammakiirguse sähvatused, kajastades mustade aukude teket, on hõivamas olulist ja ähvardavat rolli elu säilimisel (aga ka liikide kiires evolutsioonis) nii Maa peal kui ka Universumis tervikuna. (nr 4) 8. Teised galaktikad. Kui Fernando Magalhaes oma ümbermaailmareisil Vaiksesse ookeani jõudis, märkas ta taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele (siin loetletuile lisanduvad veel udukogud Andromeeda ning Orioni tähtkujus) on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi vaadeldavaid udukogusid. 1771. a. koostas C. Messier esimese udukogude kataloogi (umbes sada objekti), seda täiendasid omalt poolt perekond Herschelid (lisaks pereisa Williamile veel õde Caroline ning poeg John)
annaabi.ee 
