huvitava teemaga, siis ei tohi vahele segada, tuleb hoolega kuulata täpsustusi võib teha kõige lõpus, esitades täiendavaid küsimusi. Esitada tuleb üks küsimus korraga. Vastajale tuleb anda aega mõtlemiseks. Vastuste kuulamisel jälgida vastajat , aktiivselt reageerida tema vastustele (pea noogutamisega, naeratusega vm.) Usutluse lõppedes tuleb vastajat tänada antud intervjuu eest. Näiteks on intervjuud tööle kandideerimise või raadio-, telereporteri intervjuu. Tööintervjuude puhul tuleks igalt kandidaadilt pärida üldjoontes samu küsimusi, et oleks lihtsam võrrelda nende tugevaid ja nõrku külgi. Küsimused, mida intervjuul küsitakse on väga tähtsad, sest vastused, mida saab intervjueeritavalt annavad vajalikku informatsiooni. Usutluse küsimuste koostamise iseloomu järgi võib eristada järgmisi intervjuusid : --- struktureeritud usutlused e. standardiseeritud usutlused; osaliselt struktureeritud intervjuu e
Seepeale esitab B A vastu hagi ja nõuab tasutud 3 500 000 krooni tagastamist. Hagi saanud B teatab seepeale, et ,,muudab A elu põrguks", kuna B kui kõrge riigiametnik ei tohi ,,lihtsaid inimesi" taga kiusata. A pöördubki erinevate kaebekirjadega Riigiprokuratuuri, justiitsministri ja õiguskantsleri poole, kus ,,mustab" B-d erinevate väidetega. Lisaks kaebab ta linnavalitsusse, et majas tehakse ebaseaduslikke remonttöid ja kurdab oma muret ka ajalehes, samuti kutsub ta kohale tuntud telereporteri PV, et ,,B musti tegusid" paljastada. Ajakirjanik PV pöördubki palvega kohtu poole võimaldada tal kohtutoimikuga tutvuda. Kohtusekretär keeldub, viidates, et selleks peaks olema ka hageja nõusolek. Seejärel saabub kohtusse A ise ja taotleb, et tal võimaldatakse tutvuda toimikuga oma nõustaja (st PV juuresolekul). Kohtusekretär keeldub ka sellest ja kutsub kohtuniku, kes tutvumist lubab. Kuna teema vastu on tärganud ,,kollase meedia" suur huvi, saabuvad asja arutamise