Telereklaami tugevusteks on: hea hõlvatus (suur sihtgrupp), kättesaadavus, võimaldab selekteerida sihtgruppi geograafilise asendi, aja ning programmi abil, tõhus 7 kuluefektiivsus (mass turu puhul), loominguline paindlikkus. TV-reklaami nõrkusteks võib pidada: reklaami kõrge hind (ühiku kohta), kõrged tootmiskulud, pikk planeerimise aeg, pikkus ja komplekssus on limiteeritud, tarbija skeptiline suhtumine telereklaamidesse. (Wright jt 1984:204) Eesti keeles on laialt levinud termin ,,otsepostitus", millel tegelikult puudub arusaadav mõtteline määratus. Traditsioonilise posti kõrval on olemas elektroonilise postiteenuse variandid nagu näiteks faks, e-post, telegramm, mille kaudu on võimalik saata kommertsteateid. Reklaamiga seonduvalt tuleks postiteenuste valdkond jagada kaheks: sihtpostituseks ja lauspostituseks. Sihtpostituse puhul kasutab saatja mingit väljavalitud
naiste vastused jagunesid kahte kategooriasse. KOKKUVÕTE. Käesoleva uurimustöö teemaks oli teada saad, kuidas suhtub grupp inimesi teles näidatavatesse reklaamidess, nende mahtu ja sisu jälgides. Töö hüpotees oligi teada saada, kuidas inimesed suhtuvad teles näidatavatesse reklaamidesse. Saadud 39 uurimustulemustest selgub, et inimesed suhtuvad telereklaamidesse suht halvustavalt. Huvitav fakt, mis tuli uurimustööst välja, oli see, et nii naised, kui ka mehed, peavad täiesti mõtetuteks nii naiste hügieenisidemete, kui ka pesupulbrite reklaame. Üleüldiselt suhtutakse reklaamidesse mitte positiivselt, arvatakse, et neid peaks näitama vähe ning reklaamid olgu konkreetsemad. Ettepanekud: Reaalsust arvestades, siis tegelikult ei olegi võimalik võidelda selle reklaamitulva vastu.